13,7 miljardit aastat tagasi loodi universum armastusega. Tähed, galaktikad, planeedid, komeedid ning teised kosmilised olendid, ka meie, oleme õnnelikud suures armastuses. Meid, inimesi, on loodud siia armastuse tajumiseks. Planeet Maa on magnet elule. Inimene sünnib tähtedest ja tähtedeks ta ka saab. Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks, vaid pigem muusika üleskirjutajaks. (Urmas Sisask)

’Aasta muusik 2010’’ tiitli pälvinud Urmas Sisask on Eesti armastatumaid heliloojaid, kelle muusika nii kuulajad kui mängijad alati soojalt vastu võtavad. Tema teosed Laulupidude kavades kantakse ette 30000 laulja poolt 10 korda suurema publiku ees.
‘‘Nüüdisaegne sodiaak’’ on 13-st palast koosnev tsükkel flöödile ja kitarrile, täis ilusaid meloodiaid, fantaasiaküllust ja leidlikke mänguvõtteid mõlemale pillile. Kindlasti üks ulatuslikumaid Eesti kammermuusika teoseid sel sajandil ja nagu kogu Urmase muusika, on seegi inspireeritud tähistaevast.

Nüüdisaegne sodiaak op. 81
1. Jäär
2. Sõnn
3. Kaksikud
4. Vähk
5. Lõvi
6. Neitsi
7. Kaalud
8. Skorpion
9. Maokandja
10. Ambur
11. Kaljukits
12. Veevalaja
13. Kalad 

Flötist Neeme Punder on üks aktiivsemaid varajase muusikaga tegelejaid Eestis. Ta on hinnatud nii flöödisolisti kui ka väärtusliku kammermuusikapartnerina. Tema muusikaliseks kasvulavaks on olnud rohkem kui 26 aastat vanamuusika ansambel “Hortus Musicus”. Pikaajaline tegutsemine ansambli koosseisus on andnud talle tohutu teadmistepagasi vanamuusika interpretatsiooni ja ajalooliste pillide tundmises. Ta on teinud kaasa ansambli kõik tähtsamad välisesinemised festivalidel ja mainekates kontserdisaalides Euroopas, Iisraelis, USAs, Jaapanis ja Venemaal. Käesolevaks hetkeks peetaksegi Neeme Punderit üheks arvestatavamaks varajase muusika spetsialistiks-interpreediks. Ta on aastaid olnud Viljandi Vanamuusika Festivali eestvedaja ja kunstiline juht, mitmete kontserdisarjade ja festivali “Flutish Kingdom” algataja. 1998–2005 oli Neeme Punder Eesti vanima varajase muusika ansambli, Viljandi Linnakapelli kunstiline juht.

Mitmekülgse muusikuna on Neeme Punder tunnustatud ka kaasaegse muusika interpreedi ja paljude eesti heliloojate teoste esmaesitajana (Peeter Vähi, Galina Grigorjeva, René Eespere, Helena Tulve, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits jt). Tema lavapartneriteks on olnud Aleksei Ljubimov, Tatjana Grindenko, Gidon Kremer, Paul Hillier, Natalja Gutman, Daniel Raiskin, Oleg Kagan, Aina Kalnciema, Matti Helin, Patrick Galois, David James, Tõnu Kaljuste, Meelis Vind, Ain Anger, Pille Lill, Toomas Vavilov  jt. Samuti on ta mänginud mitmetes Eesti kammeransamblites (sh Hortus Musicus: 1979–2005, Tallinna Kammerorkester, Eesti Barokksolistid, Nyyd Ensemble jt), aga ka rahvusvahelistes ansamblites nagu Soome-Eesti Barokkorkester, The Art Russica, Sebra, Barokko a tre, Vanamuusika Akadeemia jpt. Käesoleval hetkel kuulub ta nüüdismuusikaansambli Reval Ensemble tuumikusse, samuti ansambli Elavad klassikud ning Rahvusooper Estonia puhkpillikvinteti koosseisu.
Neeme Punderil on ilmunud sooloplaat “The Flutish Kingdom” (Erdenklang, 2001). Tema soleerimisel on jäädvustatud René Eespere Flöödikontsert  (Antes Edition, 1998),  ja “Flatus II” ning “Trivium” (Antes Edition, 2001), Johannes Talli  Süit  (Emmanuel Recording Studios, 2003), Lepo Sumera  “Scenario” ja “Vaikiv Odalisk”  (Megadisc Classics, 2003), Peeter Vähi Flöödikontsert “A Chant Of Bamboo” (ERP, 2006). Ta on teinud arvukalt raadiosalvestusi. Ansambli “Hortus Musicus” koosseisus on ta salvestanud üle 20 plaadi.
Suure lõigu Neeme Punder tööst moodustab pedagoogitegevus. Ta on olnud flöödi- ja plokkflöödiõpetaja Viljandi Muusikakoolis, Läti Muusikaakadeemia magistriõppes ja Tallinna Muusikakeskkoolis (1995. aastast),  vanamuusika professor Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja lektor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on viinud läbi varajase muusika interpretatsiooni kursusi Soomes, Saksamaal, Venemaal, Lätis, Leedus, Eestis jm.
Neeme Punder on lõpetanud 1981. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi flöödi erialal Elmar Peäske juhendamisel ning täiendanud end Wilbert Hazelzeti, Walter van Hauwe ja Marijke Miesseni juures Hollandis. Neeme Punder on vabariikliku puhkpillimängijate konkursi laureaat (1979). 1999. aastal tunnustati tema tööd Viljandi kultuuripreemiaga.

 Eesti väljapaistvamaid kitarriste Tiit Peterson on pidevalt oodatud esineja muusikafestivalidel Eestis, Skandinaaviamaades ja Euroopas.

Lõpetanud Tallinna G. Otsa nim Muusikakooli Vladimir Katkovi kitarriklassi ja professor Juri Judini klassi Moskvas on ta end täiendanud suurmeistrite Leo Brouweri (Kuuba) ja Roberto Ausseli (Argentiina) juures.

Kontserdireisid on Petersoni viinud pea kõikidesse Euroopa maadesse. Tema ansamblipartneriteks on Eesti parimad muusikud, pikemaajalisimateks koostöö flötistide Tauno Saviaugu ja Neeme Punderiga, akordionist Allan Jakobiga, viiuldajate Ülo Kaadu, Maano Männi ja Harry Traksmanniga, tšellistide Aare Tammesalu ja Pärt Tarvasega. Vokaalsolistidest on Petersoni kauaaegsed partnerid Leili Tammel, Iris Oja, Teele Jõks, Liina Saari, Helen Lokuta, Janne Sevtsenko ja kontratenor Ka Bo Chan.

Peterson on plaadistanud kõik olulised Eesti muusika teosed kitarrile. Flötist Tauno Saviauguga on valminud CD “Mystical Uniting” 20. sajandi muusikaga flöödile ja kitarrile, ning CD “Eesti Portreed” millel kõlavad duole kirjutatud eesti heliloojate teosed. Koostööst metsosopran Leili Tammeliga sündis 2 CD-plaati Kuldar Singi muusikaga. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga ilmus CD-plaat “White Concert” Eesti heliloojate kitarrikontsertidest. Vene helilooja ja džässkitarristi Alexander Vinitskyga valmisid uued kitarripalad Raimond Valgre kaunimatest meloodiatest, mis Peterson on salvestanud CD-le “Veel viivuks jää”. 2003. aastal esitas ta Peeter Vähi „White Concerto“ kitarrile ja orkestrile Peterburi Filharmoonia Suures saalis koos Moskva kammerorkestri ja dirigent Vladislav Bulahhoviga.

Kirgliku nüüdismuusika esitajana ja propageerijana on Tiit Peterson väga palju inspireerinud Eesti heliloojaid looma uusi teoseid kitarrile – talle on kirjutanud muusikat René Eespere, Peeter Vähi, Tõnu Kõrvits, Raimo Kangro, Kuldar Sink, Urmas Sisask, Ester Mägi, Jaan Rääts, Lauri Jõeleht jt. Tuntud kitarriheliloojatest mujalt on talle kirjutanud muusikat Kai Nieminen, Jorge Cardoso, Harri Wessman ja Minna Leinonen.

Lisaks aktiivsele interpreeditegevusele on Tiit Peterson koolitanud terve uue põlvkonna professionaalseid Eesti kitarriste ning on Tallinna kitarrifestivali looja ja kunstiline juht.