Loodusesaalis on võimalik lähedalt vaadelda mõningaid eesti looma- ning linnuriigi esindajaid nende loomulikus keskonnas - metsaalusel samblal. Valgamaa üht olulist vaatamisväärsust - Helme koobast - tinglikult kujutavast koopast leiab külastaja peamiselt öösiti tegutsevate loomaliikide esindajaid, koopasse süvendatud vitriinidest aga muinasaegseid loomaluid. Olustikupilti elavdab vuliseva veega allikas ning linnulaul. Allikasse on torgatud kaks odaotsa, mis viitavad muistsele ohverdamiskombele. Taolised odaotsad leiti Valgjärve suubuvast allikast. Muistseid ohverdamis-paiku on kujutatud ka seintel asuvatel fotodel.

Muinasaega kujutavas ruumis on esindatud kolm silmapaistvamat Valga maakonnast pärit muistist. Eesti ainulaadseim muistis on Koorküla Valgjärve vaiasula, mis pärineb keskmisest rauaajast 6.-7. sajandist. Asula leide esindab Valgjärve põhjast allveearheoloogilistel uuringutel leitud savinõu. Panusterohke naiseluustik on leitud seni Valgamaalt pärit huvipakkuvaimast matusepaigast Otepää ligidalt Makita kabelimäelt. Ruumi kandvaimaks osaks on muistset Otepää linnust väga tinglikult kujutav tara. Siia on võimalik üles ronida ning vaadata üle tara alla. Otepää linnus oli muinasaja üks võimsamaid kantse, mis muistse vabadusvõitluse käigus läks korduvalt käest kätte. Parasjagu ründab linnust rändrüütel. Märksa rahulikum õhkkond on tara sees kus toimub muinasaja naise üks põhilisi tegevusi - ketramine. On võimalik tutvuda kedervarrel ketramise tehnikaga. Vitriinides on esitatud enamasti Valgamaalt leitud muinasaegseid esemeid ajavahemikust 3. at. e.Kr. kuni 13. sajand ning mõningaid leide keskaegsetest külakalmistutest.

Ka järgnevas saalis on olustikupildid. Esmalt võib külastaja tutvuda kahe Valga ajaloost pärit silmapaistva isikuga: Johannes Märtsoni ning Marta Pärna. Johannes Märtsoni on esimene eestlasest linnapea Eesti ajaloos. Ta oli Valga linnapeana võimul aastatel 1902-1917. Ka Marta Pärna on üks esimesi eestlasest gümnaasiumi juhatajaid, olles Valga Tütarlaste Gümnaasiumi eesotsas aastatel 1908-1932. Nendest on muuseumi ekspositsiooni tarbeks valmistatud vahakujud, võttes abiks nende fotod.

Eraldi boksis eksponeeritakse Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku rüüsid, milledest kaks on preestrirüüd, üks aga diakonirüü. Kuna diakonirüü on väga hästi säilinud, nõudis tema eksponeerimine eraldi vahakuju valmistamist. Boksi vastas seinal on võimalik tutvuda Valgamaalt pärit õigeusu kirikute ajalooga. Kõrvalboksis on vahetatavad näitused, mis samuti kujutavad olustikupilte ning mida vahetatakse iga poole aasta järel. Siin on eksponeeritud muuseumi kogudes olevat portselani, naiste käsitööd, meeste puutööd, õmblustuba, jõulutuba jne. Vitriinides on erinevate ajastute esemeid alates keskajast kuni 20. sajandi alguseni.

Saali lõpuosas on olustikupilt Paju lahingust, taustaks kunstnik Aapo Puki maalitud koopia M.Maxolly maalist "Paju lahing". Samas on esitatud lahingukäik ning fotod.