Menüü

Uudised

05. august. 2019

Ekskursioonid Eesti Kunstimuuseumi näitusel 7.augustil kell 16 ja 17

7.augustil kell 16 ootab näituse  „Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas“ kuraator Eha Komissarov kõiki huvilisi eestikeelsele ekskursioonile. 

Kell 17 järgneb venekeelne ekskursioon. 

Ekskursioonid on tasuta. Olete oodatud!  

12. juuli. 2019

13.juulil on muuseum suletud/ On 13th July museum is closed

13.juulil on muuseum suletud, kuna tähistame muuseumi taga, Säde pargis, Liivimaa Maapäeva.

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev

 

Museum is closed on 13th of July, due to traditional culture celebration "Liivimaa Maapäev" that takes place in Säde park, behind the museum. 

More information: FB event Ajastupidu Liivimaa Maapäev

05. juuli. 2019

Liivimaa Maapäev tutvustab keskaegseid piinariistu

Tule keskaja piinakambrisse ja saa teravaid elamusi!

Mis asi oli ketseri kahvel ja mis puhul seda kasutati? Keda ja mis pattude eest aheldati keskajal avalikku häbiposti? Mis on strappado?

Liivimaa Maapäeva piinakambris saad teada, milliste meetoditega karistati keskajal seaduste ja kiriku ametlike seisukohtade vastu eksinuid.

Piinakambris ootab sind väljapanek Keskaja Elamuskeskuse Archebald ja Ajakeskus Wittensteini piinariistu.

http://archebald.ee/
https://wittenstein.ee/

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev

04. juuli. 2019

Liivimaa Maapäeva juhib Jaanus Rohumaa

Liivimaa Maapäeva õhtujuht on lavastaja ja EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa.

Jaanus Rohumaa on olnud õppejõud Kõrgemas Lavakunstikoolis, Viljandi Kultuuriakadeemias, Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Raadio Ööülikoolis.
Lavastanud üle 40. lavastuse Tallinna Linnateatris, Von Krahlis, Rakvere Teatris, Vanalinnastuudios, Viljandi Ugalas, Rahvusooperis Estonia ja Götebori Linnateatris.
Osalenud lavastustega festivalidel Moskvas, New Yorkis, Stockholmis, Helsingis, St. Peterburis, Torunis ja Tartus.
Lavastanud mitmetel aastatel Vabariigii aastapäeva vastuvõttu Estonias, lisaks juhtinud NATO tippkohtumise ja Maailma energeetikafoorumi kultuuriprogramme.

03. juuli. 2019

Valga Militaarajaloomuuseum kutsub vibulaskmisvõistlustele

Valga Militaarajaloomuuseumi meeskond kutsub Liivimaa Maapäeval vibu laskma! Tule ja pane oma võimed proovile!

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev

02. juuli. 2019

Lastekohvik toetab loomade varjupaika

Liivimaa Maapäeval avavad väikesed muuseumisõbrad lastekohviku! Müügitulu annetame Valga loomade varjupaigale.

Menüüs on maitsvad muffinid, krõbedad küüslauguleivad ja värsked puuviljad. Astu ligi ja toeta abivajavaid loomi!

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev

01. juuli. 2019

Valka Koduloomuuseum kutsub lapsi meisterdama

Läti Koduloomuuseum kutsub Liivimaa Maapäeval lapsi loomingulise meisterdamise töötuppa! Iga laps kujundab endale oma isikliku vapi ja lipukestega kaunistuse oma toa või onni dekoreerimiseks. Olete oodatud!

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev

01. juuli. 2019

Liivimaa Maapäeval saad nautida regilaule ansambel Koidu Tähed esituses

Liivimaa Maapäeval saad nautida kodukandi muusikat ja regilaule ansambel "Koidu Tähed" esituses.

„Koidu Tähed“ tegutseb 2009. aastast (juhendaja Koidu Ahk). Nad laulavad oma kodukandi Sangaste ja teiste ümberkaudsete kihelkondade laule. Mõned laulud kõlavad ehedalt ja burdooniga, mõned laulud lauldakse pilli saatel, kõlavad pärimusmuusika pillilood. Ansambel on korraldanud Valgamaa rahvamuusikapäevi, osalenud mitmetel folkloorifestivalidel Eestis, Lätis ja Valgevenemaal. 
Tiia Pärnik - laul
Iia Põldsepp - laul
Piret Kahre - laul
Elin Lihten - laul
Merle Tombak - laul
Siiri Anier- laul
Kersti Haljasmets – hiiu kannel, laul
Koidu Ahk – väikekannel, laul

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev

28. juuni. 2019

Keskajal toimus Euroopas moerevolutsioon

Keskaja Liivimaa linnakodanike rõivastuse teemal pidas eile Valga Muuseumis loengu Tartu Ülikooli arheoloogia vanemteadur Riina Rammo.

Keskajal toimus Euroopas moerevolutsioon. Kui varem kanti peamiselt lohvakaid ja lihtsa tegumoega ühevärvilisest kangast riideesemeid, siis keskajal tulid moodi kehakuju rõhutavad lõiked, punased-sinised-kollased värvitoonid, mustrid ja ohtrad kaunistused. Praktiliste kaalutluste kõrval kandsid rõivad sotsiaalset identiteeti loovat tähendust - nt oli luksusmääruste alusel siidi kasutamine lubatud vaid kõige kõrgematele seisustele. Ka Liivimaa Maapäevadel arutleti rõivastuse teemadel. Kõrgemate seisuste püüdlustele vaatamata levisid uued moetrendid ka keskklassi sekka.

Suure uuendusena võeti keskajal kasutusele nööbid. Neid kasutati nii rõivaste kinnitamiseks kui kaunistamiseks. Samal otstarbel kasutati ka paelu. Kangad toodi peamiselt Lääne-Euroopast ning üha enam hakati kasutama professionaalsete rätsepade teenuseid. Koos kangastega jõudsid Liivimaale ka Lääne-Euroopa suurlinnade moetrendid. Arheoloogiliste leidude põhjal võib oletada, et siinsed linnakodanikud olid isegi keskmisest edevamad!

Samas valitses uhkeldavate rõivaste kandmisel topeltmoraal. Eriti selgelt torkab see silma kiriku ametlikes seisukohates. Kuigi kirikupead kandsid kõige kallimatest ja uhkematest kangastest valmistatud rõivaid, siis lihtrahva seljas muutusid sarnased riideesemed naeruväärseks ja hukkamõistu väärivaks.

Edevuse tippajaks oli 13.-14.sajand. Pärast 14.sajandi katkupandeemiat hakati Euroopa põhjapoolsemates linnades eelistama tumedamaid ja külmemaid toone.

Kust me seda kõike teame? Keskaja rõivamoe kohta saame aimu maalidelt ja kirjalikest allikatest (rõivamäärused jms). Suurem osa infost pärineb aga hoopiski välikäimlate jäätmekastidest. Tartust on selliseid kaste leitud 15 ning nende sisu on arheoloogid põhjalikult uurinud. Peamiselt on säilinud loomsest materjalist - kalevist, vildist, siidist - kangakatked. Kindlasti kasutati igapäevaselt palju linaseid kangaid, millest valmistati alusrõivaid. Taimse päritolu tõttu on need kangad pinnases peaaegu täielikult lagunenud.

Riina Rammo 27.06 ettekande ja artikli "Pilguheit Tartu keskaegse elaniku "rõivakappi" alusel koostanud Kristi Liiv.

Rammo, R. Pilguheit Tartu keskaegse elaniku "rõivakappi". Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat. Volume 2015, Number 1, 2016, pp. 7-27(21).

Tartu Ülikooli arheoloogia vanemteadur Riina Rammo. 

27. juuni. 2019

Vurrpuuriga valmib omanäoline ehe

Luugraveerimise töötoas Liivimaa Maapäeval, 13.juulil, saavad kõik huvilised punuda endale omanäolise paela ja teha sellele kauni luust kinnise. Oma töö saab vormistada nii kaela-, käe- kui jalaehteks.

Töötuba juhendab Monika Hint.

Vurrpuurid on olnud kasutusel juba väga iidsetest aegadest. Need olid abivahendid tule tegemisel ja puurimisel.

Vurrpuuriga on võimalik puurida auke nii kivisse, puusse, luusse kui teistesse materjalidesse. Kuna seda töövahendit on kerge valmistada, siis tänapäeval võib seda kasutada näiteks graveerimise abivahendina. Sellega on võimalik graveerida lohukesi luule, puule, nahale, kivile, sarvele jms materjalidele ning sellisel moel kaunistatud detailidest on võimalik valmistada mõni ehe või töövahend. Erinevatesse materjalidesse graveeritud lohukesed on sobilik täita erinevate mesilasvahavärvidega ja poleerida.

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev


Uudiste arhiiv