Uudised

Valga muuseumis avatakse 7.03 kell 16 näitus  „Naine kui kangelane“

Märtsis on Valga muuseumis Fideelia-Signe Rootsi näitus „Naine kui kangelane“. Näitus lähtub tema doktoritööst Eesti Kunstiakadeemias, mille eesmärgiks on vaadelda, kuidas avaldub maskuliinse tähendusvarjundiga väljend „kangelane“ naiste juures. Naisi on läbi ajaloo valdavalt kujutatud passiivsete ohvritena, teiseks kiputakse naissoost kangelasi üleseksualiseerima.

Valgas toimub autori neljas näitus kangelannade teemal. Kui varasematel näitustel käsitleb ta mütoloogiat ja ajalugu eraldi siis Valga näitusel on võetud eesmärgiksmütoloogia ja ajalugu kokku viia. Mütoloogia ja ajaloo siduvad motiivid on kivid ja põld mille keskpunktis on kangelanna. Kangelanna ei sulandu maastikku vaid kujundab seda ümber.

Eestis on naisi, kes on saanud töökangelase tiitli põllutöömasinaid juhtides. Näitusel esitab kuntsnik lugusid nõukogude ajal populaarsetest, kuid tänaseks unustatud naistraktoristidest. Selles kontekstis tõstatub küsimus, kuivõrd on kangelane sotsiaalselt konstrueeritud. Eesti tuntuim naistraktorist on mitmekordne töökangelane Elmina Otsman. Peale II maailmasõda Venemaalt Eestisse saadetud Otsman pidas eluaeg päevikut, kus analüüsis oma elu ja tegevust. Muuhulgas saab päevikuandmetele toetudes välja arvutada, et Otsman vedas 1973. aastal põldudelt ära 446 koormat kive. See on mütoloogilise hiidnaise jõuga tehtud töö. Eesti rahvuskangelane on maskuliinne: kõik räägivad Kalevipojast ja Suurest Tõllust. Rahvasuu tunneb aga ka tugevaid naishiide, kes meeshiidudega kiviviskamises võistlesid ning meestetöid tegid. Tugev ja ennastkehtestav naisekuvand nõuab esiletõstmist.

15. märtsil kl 12.00 toimub näituseruumes sümpoosion. Kõnelema on kutsutud erinevate valdkondade teadlased ja loomeisikud, et koos mõtiskleda teemal, mida tähendab kangelaslikkus ja millised on selle seosed normatiivse naiselikkusega.

Kava:

kell 12.15-12.45 Tartu Ülikooli vanemteaduri Merili Metsvahi  ettekanne „Eesti naine aastal 1200 – mida me temast teame?”

kell 12.45-13.15 Ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja Johanna Ross`i ettekanne „Naine nõukogude eesti naissõjaromaanis”.

kell 13.15-13.45 Eesti folkloristi, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristikaosakonna juhataja Mare Kõiva ettekanne.

kell 13.45-14.15 Lavastaja, näitleja ja muusiku Loore Martma ettekanne „Kangelanna kodus, metsas ja turbaväljal”.

kell 14.15-14.45 kunstnik Fideelia-Signe Rootsi ettekanne.

Fideelia-Signe Roots on kunstnik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis maalieriala, Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri  ja alates 2013. aastast teostab ta sealsamas doktorantuuris loomingulist uurimistööd „Naine kui kangelane”. Fideelia on esinenud nii kodu- kui välismaistel näitustel alates 1997. aastast, töötanud muuhulgas ka video- ja kunstnikufilmi žanris ja pälvinud mitmeid filmiauhindu.  On olnud tegev Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna ning Tallinna Vangla kunstiõpetajana. Eesti Kunstnike Liidu liige.

Koduleht: fideelia.future.ee, e-post: fideelia@future.ee

 

Valga muuseum

Näitus on avatud 7.03 - 1.04

T-R 11.00 -18.00, L 10.00 - 15.00