Uudised

Keskajal oli enamus meile tuntud Euroopa rahvusriike välja kujunemata. Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust 13.–16. sajandil, mis hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Pärast muistset vabadusvõitlust (1208-1227) käis Liivimaal võimuvõitlus peamiselt Saksa ordu (Liivi ordu) ja Tartu piiskopi vahel, kellest viimase seljataga seisis omakorda Riia peapiiskop. Kirikliku võimuhierarhia tipus oli paavst, kellele formaalselt allusid nii Saksa ordu kui piiskopid. Sellele vaatamata püüdsid kohalikud maaisandad igaüks oma huvide eest seista ja oma mõjuvõimu laiendada. Kiriklike valitsejate kõrval saavutasid keskajal olulise positsiooni linnade valitsejad ja kaupmehed, kes samuti aktiivselt oma privileegide kaitseks välja astusid. Majandusliku sõltuvuse tõttu ei olnud ka kiriklikel võimudel võimalik linnade seisukohtadest täielikult üle astuda. Omaette seisuse moodustasid vasallid, kelle valdusesse anti maaüksused koos talupoegadega. Vasallide kohustuseks oli osaleda oma isandate sõjakäikudel ja vajadusel anda majanduslikku abi.

Valga asula, mis keskajal oli jagatud Tartu piiskopkonna ja Saksa ordu vahel, asus Vana-Liivimaa keskpunktis. Just seetõttu toimusid Vana-Liivimaa alade kõrgeimate seisuste kokkutulekud – maapäevad – tihti just Valgas.

Saksa ordu, mis oli siinsete alade mõjukaim organisatsioon, püüdis oma tahet peamiselt sõjalise jõuga läbi suruda. Alles 15.sajandi alguses tegi ordu pärast raskeid sõjalisi kaotusi esimesed katsed siinsete teiste maaisandatega rahumeelseid läbirääkimisi pidada. Esimene maapäev, kus osalesid Saksa ordumeister, Riia peapiiskop, Tartu piiskop ja Tartu, Tallinna ja Riia linnade esindajad, toimus 1419. aastal Valgas.

Maapäevadel arutati peamiselt ilmalikke küsimusi nagu valeraha probleem, piirivaidlused ja kaubandussuhted Venemaaga. Samas olid otsused tihti kantud kiriklikust vaimust eesmärgiga võidelda valeusuliste vastu. 1422.aasta maapäeval otsustati muuhulgas, et edaspidi kogunetakse igal aastal. Nii see aga siiski ei läinud. Maapäevad toimusid reeglina vaid siis, kui ordu ja Riia peapiiskop saavutasid vastava kokkuleppe. Lisaks omavahelistele tülidele oli neil mõlemal lahkarvamusi ka linnade esindajatega. Sageli pidasidki linnad enne maapäevi linnadepäevi, et moodustada ühisrinnet ordu ja piiskopi vastu.

Kõige esinduslikum maapäev toimus 1435.aastal. Kohal olid kõik Eesti- ja Liivimaa alade piiskopid, ordumeister, linnade esindajad jpt võimukandjad. Suurima tähtsusega oli Valga Konföderatsioonilepingu sõlmimine, mille kehtivusajaks oli 6 aastat. Selles dokumendis lubasid kõik Liivimaa maaisandad, et edaspidi lahendatakse omavahelised tülid rahumeelselt vahekohtunike abiga, ei takistata teineteise kirjavahetuse ja saadikute liikumist, probleemid alamatega lahendatakse seadustest lähtuvalt ning sõjaohu korral moodustatakse ühiskaitse. Tegu oli Vana-Liivimaa ajaloos pretsedenditu lepinguga, mille kehtivuse ajal valitses teatav võimude tasakaal.

Maa- ja linnadepäevi toimus Valgas 15.-16.sajandil kokku üle 30 korra. Nende olulisust ei ole põhjust üle- ega alahinnata. Kuigi parlamentaarseks esinduskoguks ei saa maapäevi pidada, siis mingil määral suudeti maapäevadel erinevate huvidega maaisandaid siiski lepitada.

 

Saksa ordumehed 16.sajandil.

   

Paavst Innocentius III, kelle eestvedamisel alustati 13.sajandil ristisõdasid. 

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev