Menüü

Uudised

04. juuli. 2019

Liivimaa Maapäeva juhib Jaanus Rohumaa

Liivimaa Maapäeva õhtujuht on lavastaja ja EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa.

Jaanus Rohumaa on olnud õppejõud Kõrgemas Lavakunstikoolis, Viljandi Kultuuriakadeemias, Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Raadio Ööülikoolis.
Lavastanud üle 40. lavastuse Tallinna Linnateatris, Von Krahlis, Rakvere Teatris, Vanalinnastuudios, Viljandi Ugalas, Rahvusooperis Estonia ja Götebori Linnateatris.
Osalenud lavastustega festivalidel Moskvas, New Yorkis, Stockholmis, Helsingis, St. Peterburis, Torunis ja Tartus.
Lavastanud mitmetel aastatel Vabariigii aastapäeva vastuvõttu Estonias, lisaks juhtinud NATO tippkohtumise ja Maailma energeetikafoorumi kultuuriprogramme.

03. juuli. 2019

Valga Militaarajaloomuuseum kutsub vibulaskmisvõistlustele

Valga Militaarajaloomuuseumi meeskond kutsub Liivimaa Maapäeval vibu laskma! Tule ja pane oma võimed proovile!

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev

02. juuli. 2019

Lastekohvik toetab loomade varjupaika

Liivimaa Maapäeval avavad väikesed muuseumisõbrad lastekohviku! Müügitulu annetame Valga loomade varjupaigale.

Menüüs on maitsvad muffinid, krõbedad küüslauguleivad ja värsked puuviljad. Astu ligi ja toeta abivajavaid loomi!

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev

01. juuli. 2019

Valka Koduloomuuseum kutsub lapsi meisterdama

Läti Koduloomuuseum kutsub Liivimaa Maapäeval lapsi loomingulise meisterdamise töötuppa! Iga laps kujundab endale oma isikliku vapi ja lipukestega kaunistuse oma toa või onni dekoreerimiseks. Olete oodatud!

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev

01. juuli. 2019

Liivimaa Maapäeval saad nautida regilaule ansambel Koidu Tähed esituses

Liivimaa Maapäeval saad nautida kodukandi muusikat ja regilaule ansambel "Koidu Tähed" esituses.

„Koidu Tähed“ tegutseb 2009. aastast (juhendaja Koidu Ahk). Nad laulavad oma kodukandi Sangaste ja teiste ümberkaudsete kihelkondade laule. Mõned laulud kõlavad ehedalt ja burdooniga, mõned laulud lauldakse pilli saatel, kõlavad pärimusmuusika pillilood. Ansambel on korraldanud Valgamaa rahvamuusikapäevi, osalenud mitmetel folkloorifestivalidel Eestis, Lätis ja Valgevenemaal. 
Tiia Pärnik - laul
Iia Põldsepp - laul
Piret Kahre - laul
Elin Lihten - laul
Merle Tombak - laul
Siiri Anier- laul
Kersti Haljasmets – hiiu kannel, laul
Koidu Ahk – väikekannel, laul

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev

28. juuni. 2019

Keskajal toimus Euroopas moerevolutsioon

Keskaja Liivimaa linnakodanike rõivastuse teemal pidas eile Valga Muuseumis loengu Tartu Ülikooli arheoloogia vanemteadur Riina Rammo.

Keskajal toimus Euroopas moerevolutsioon. Kui varem kanti peamiselt lohvakaid ja lihtsa tegumoega ühevärvilisest kangast riideesemeid, siis keskajal tulid moodi kehakuju rõhutavad lõiked, punased-sinised-kollased värvitoonid, mustrid ja ohtrad kaunistused. Praktiliste kaalutluste kõrval kandsid rõivad sotsiaalset identiteeti loovat tähendust - nt oli luksusmääruste alusel siidi kasutamine lubatud vaid kõige kõrgematele seisustele. Ka Liivimaa Maapäevadel arutleti rõivastuse teemadel. Kõrgemate seisuste püüdlustele vaatamata levisid uued moetrendid ka keskklassi sekka.

Suure uuendusena võeti keskajal kasutusele nööbid. Neid kasutati nii rõivaste kinnitamiseks kui kaunistamiseks. Samal otstarbel kasutati ka paelu. Kangad toodi peamiselt Lääne-Euroopast ning üha enam hakati kasutama professionaalsete rätsepade teenuseid. Koos kangastega jõudsid Liivimaale ka Lääne-Euroopa suurlinnade moetrendid. Arheoloogiliste leidude põhjal võib oletada, et siinsed linnakodanikud olid isegi keskmisest edevamad!

Samas valitses uhkeldavate rõivaste kandmisel topeltmoraal. Eriti selgelt torkab see silma kiriku ametlikes seisukohates. Kuigi kirikupead kandsid kõige kallimatest ja uhkematest kangastest valmistatud rõivaid, siis lihtrahva seljas muutusid sarnased riideesemed naeruväärseks ja hukkamõistu väärivaks.

Edevuse tippajaks oli 13.-14.sajand. Pärast 14.sajandi katkupandeemiat hakati Euroopa põhjapoolsemates linnades eelistama tumedamaid ja külmemaid toone.

Kust me seda kõike teame? Keskaja rõivamoe kohta saame aimu maalidelt ja kirjalikest allikatest (rõivamäärused jms). Suurem osa infost pärineb aga hoopiski välikäimlate jäätmekastidest. Tartust on selliseid kaste leitud 15 ning nende sisu on arheoloogid põhjalikult uurinud. Peamiselt on säilinud loomsest materjalist - kalevist, vildist, siidist - kangakatked. Kindlasti kasutati igapäevaselt palju linaseid kangaid, millest valmistati alusrõivaid. Taimse päritolu tõttu on need kangad pinnases peaaegu täielikult lagunenud.

Riina Rammo 27.06 ettekande ja artikli "Pilguheit Tartu keskaegse elaniku "rõivakappi" alusel koostanud Kristi Liiv.

Rammo, R. Pilguheit Tartu keskaegse elaniku "rõivakappi". Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat. Volume 2015, Number 1, 2016, pp. 7-27(21).

Tartu Ülikooli arheoloogia vanemteadur Riina Rammo. 

27. juuni. 2019

Vurrpuuriga valmib omanäoline ehe

Luugraveerimise töötoas Liivimaa Maapäeval, 13.juulil, saavad kõik huvilised punuda endale omanäolise paela ja teha sellele kauni luust kinnise. Oma töö saab vormistada nii kaela-, käe- kui jalaehteks.

Töötuba juhendab Monika Hint.

Vurrpuurid on olnud kasutusel juba väga iidsetest aegadest. Need olid abivahendid tule tegemisel ja puurimisel.

Vurrpuuriga on võimalik puurida auke nii kivisse, puusse, luusse kui teistesse materjalidesse. Kuna seda töövahendit on kerge valmistada, siis tänapäeval võib seda kasutada näiteks graveerimise abivahendina. Sellega on võimalik graveerida lohukesi luule, puule, nahale, kivile, sarvele jms materjalidele ning sellisel moel kaunistatud detailidest on võimalik valmistada mõni ehe või töövahend. Erinevatesse materjalidesse graveeritud lohukesed on sobilik täita erinevate mesilasvahavärvidega ja poleerida.

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev

26. juuni. 2019

Keskajal oli naha parkimine aastatepikkune protsess

Liivimaa Maapäeval tutvustab Birgit Tuulemets traditsioonilisi naha parkimise töövõtteid. Kõik huvilised saavad näha ja katsuda Birgiti enda pargitud nahkasid, sh sametist mutinahka.

Keskaja Eestis tegelesid naha parkimisega peamiselt lihunikud, kingsepad ja teised käsitöölised. Protsess võis venida aastate pikkuseks ja hõlmas endas muuhulgas väljaheidete, uriini ja halvaks läinud õlle kasutamist.

Lähtudes keskaegsetest tööpõhimõtetest oli parkimine pikaajaline protsess, mis võis kesta kuni kaks aastat. Selle aja vältel läbis nahk mitmeid töötlusetape, mis pidid tagama
tulevaste jalatsite algmaterjali hea kvaliteedi. Esmane ülesanne oli naha pesemine verest, sõnnikust ning võimalikust lihuniku poolt kasutatud soolast. Naha pesemine toimus reeglina läheduses asuvas jões, mis tõi sageli kaasa teiste veekogu kasutavate elanike pahameele. 
Pesemisele järgnes naha töötlemine, mis nägi ette karvade eemaldamist ilma, et nahk liigselt kahjustada saaks. Kõige lihtsama ja levinuma meetodiga rulliti toornahk kokku nii, et karvkattega kaetud pind jäi sissepoole. Järgnevalt hoiti seda soojas, kindla ja kontrollitud temperatuuriga keskkonnas, kuni karvajuur mädanema hakkas ning karv osaliselt eemaldus. Alternatiivne meetod nägi ette naha leotamist leeliselises vedelikus, mis koosnes veega segatud saarepuu koorest või lubjast. 
Karvade osalise eemaldumise järel asetati nahk puidust alusele.
Keskajast pärit joonistustel kasutavad parkalid nuga, mille mõlemas otsas on käepide. Mööda naha pinda tõmmates eemaldati nahalt üleliigsed karvad ja liha. 
Kui karvad olid eemaldatud, toimus naha järjekordne pesemine. Esmalt leotati nahka soojas leotises, mis koosnes lindude või koerte väljaheidetest. Protsessi eesmärk oli nahale kogunenud lubja eemaldamine. Ühtlasi andis see nahale pehmema ja vastupidavama struktuuri. Ühe võimalusena toimus naha pesemine kääritatud odra või rukki leotises, millele oli lisatud uriini või vanaks läinud õlut. 
Pestud nahad asetati tünnidesse, mis täideti veega segatud tammekoore leotisega. Selles hoiti nahku kuni üheksa kuud, vahel lausa kaks aastat. Parkimisele kulunud tegelik aeg sõltus nii naha paksusest, selle iseärasustest, parkimiseks kasutatud ainetest kui klimaatilistest tingimustest.

Allikas: Samorokov, M. Naha töötlemine keskaegses Uus-Pärnus läbi kirjaliku ja arheoloogilise materjali. Magistritöö. Tartu Ülikool: Filosoofia teaduskond. Pärnu, 2012.

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev

25. juuni. 2019

Keskaegse Euroopa muusikat mängib Liivimaa Maapäeval ansambel Triskele

13.juulil kell 18 on esineb Liivimaa Maapäeval keskaegse muusika kavaga ansambel Triskele.

Teid ootab ees muusikaline teekond Vahemere kallastelt Läänemere äärde. Kava põimib keskaja laule ja pillilugusid Katalooniast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Böömimaalt, Soomest ja Eestist.

Triskele ühendab oma seadetes rahvapärase laulmisviisi ning rikkaliku instrumentaariumi. Kõlavad nii eesti rahvapillid (kandled, mandoola, torupill, parmupill) kui ka Euroopa keskaja instrumendid (lauto, flöödid, fiidel, rebekk, trummid). Kaks kümnendit peaaegu muutumatuna püsinud koosseisuga ansambli liikmed moodustavad sõpruskonna, kes musitseerimise kõrval on tegevad erinevatel elualadel nagu näitlemine, raadiotöö ning õpetamine huvi- ja ülikoolis.

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev

20. juuni. 2019

Maapäevad Vana-Liivimaal

Keskajal oli enamus meile tuntud Euroopa rahvusriike välja kujunemata. Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust 13.–16. sajandil, mis hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Pärast muistset vabadusvõitlust (1208-1227) käis Liivimaal võimuvõitlus peamiselt Saksa ordu (Liivi ordu) ja Tartu piiskopi vahel, kellest viimase seljataga seisis omakorda Riia peapiiskop. Kirikliku võimuhierarhia tipus oli paavst, kellele formaalselt allusid nii Saksa ordu kui piiskopid. Sellele vaatamata püüdsid kohalikud maaisandad igaüks oma huvide eest seista ja oma mõjuvõimu laiendada. Kiriklike valitsejate kõrval saavutasid keskajal olulise positsiooni linnade valitsejad ja kaupmehed, kes samuti aktiivselt oma privileegide kaitseks välja astusid. Majandusliku sõltuvuse tõttu ei olnud ka kiriklikel võimudel võimalik linnade seisukohtadest täielikult üle astuda. Omaette seisuse moodustasid vasallid, kelle valdusesse anti maaüksused koos talupoegadega. Vasallide kohustuseks oli osaleda oma isandate sõjakäikudel ja vajadusel anda majanduslikku abi.

Valga asula, mis keskajal oli jagatud Tartu piiskopkonna ja Saksa ordu vahel, asus Vana-Liivimaa keskpunktis. Just seetõttu toimusid Vana-Liivimaa alade kõrgeimate seisuste kokkutulekud – maapäevad – tihti just Valgas.

Saksa ordu, mis oli siinsete alade mõjukaim organisatsioon, püüdis oma tahet peamiselt sõjalise jõuga läbi suruda. Alles 15.sajandi alguses tegi ordu pärast raskeid sõjalisi kaotusi esimesed katsed siinsete teiste maaisandatega rahumeelseid läbirääkimisi pidada. Esimene maapäev, kus osalesid Saksa ordumeister, Riia peapiiskop, Tartu piiskop ja Tartu, Tallinna ja Riia linnade esindajad, toimus 1419. aastal Valgas.

Maapäevadel arutati peamiselt ilmalikke küsimusi nagu valeraha probleem, piirivaidlused ja kaubandussuhted Venemaaga. Samas olid otsused tihti kantud kiriklikust vaimust eesmärgiga võidelda valeusuliste vastu. 1422.aasta maapäeval otsustati muuhulgas, et edaspidi kogunetakse igal aastal. Nii see aga siiski ei läinud. Maapäevad toimusid reeglina vaid siis, kui ordu ja Riia peapiiskop saavutasid vastava kokkuleppe. Lisaks omavahelistele tülidele oli neil mõlemal lahkarvamusi ka linnade esindajatega. Sageli pidasidki linnad enne maapäevi linnadepäevi, et moodustada ühisrinnet ordu ja piiskopi vastu.

Kõige esinduslikum maapäev toimus 1435.aastal. Kohal olid kõik Eesti- ja Liivimaa alade piiskopid, ordumeister, linnade esindajad jpt võimukandjad. Suurima tähtsusega oli Valga Konföderatsioonilepingu sõlmimine, mille kehtivusajaks oli 6 aastat. Selles dokumendis lubasid kõik Liivimaa maaisandad, et edaspidi lahendatakse omavahelised tülid rahumeelselt vahekohtunike abiga, ei takistata teineteise kirjavahetuse ja saadikute liikumist, probleemid alamatega lahendatakse seadustest lähtuvalt ning sõjaohu korral moodustatakse ühiskaitse. Tegu oli Vana-Liivimaa ajaloos pretsedenditu lepinguga, mille kehtivuse ajal valitses teatav võimude tasakaal.

Maa- ja linnadepäevi toimus Valgas 15.-16.sajandil kokku üle 30 korra. Nende olulisust ei ole põhjust üle- ega alahinnata. Kuigi parlamentaarseks esinduskoguks ei saa maapäevi pidada, siis mingil määral suudeti maapäevadel erinevate huvidega maaisandaid siiski lepitada.

 

Saksa ordumehed 16.sajandil.

   

Paavst Innocentius III, kelle eestvedamisel alustati 13.sajandil ristisõdasid. 

Rohkem infot: FB sündmus Ajastupidu Liivimaa Maapäev


Uudiste arhiiv