Teisipäeval, 6. augustil kell 16.00 avatakse Valga Muuseumi galeriis Eesti Kunstimuuseumi juubeliprogrammi kuuluv näitus „Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas“.

6. augustist kuni 2. septembrini saab Valga Muuseumis vaadata Austraalia väliseestlaste koostatud näitust "Eestlaste raske tee Austraaliasse. Pagulaste elu 1945-1950".

Teisipäeval, 3. septembril kell 16.00 avatakse Valga Muuseumis Mirjam Hinni, Eero Ijavoineni ja Enn Põldroosi ühisnäitus „Kõiksus”. Näituse kuraator on Peeter Talvistu. Tartust sõidab avamisele eribuss!

Teisipäeval, 3. septembril kell 16.00 avatakse Valga Muuseumis Mirjam Hinni, Eero Ijavoineni ja Enn Põldroosi ühisnäitus „Kõiksus”. Näituse kuraator on Peeter Talvistu. Tartust sõidab avamisele eribuss!

Näitus on pilguheit naiste ja laste olukorrale konfliktipiirkondades Afganistanis, Süürias, Ukrainas ning Iraagis läbi isiklike ning liigutavate lugude mõjumata liigselt süngena.

Fotonäitus keskendub afgaanide igapäevaelule, kommetele, kultuuriväärtustele ja maastikele.

Maailmahariduskuu sündmuste raames avame 1.oktoobril kell 16 Valga Muuseumi galeriis kaks näitust.

5.-30.novembril on Valga Muuseumi galeriis Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas seinamaalingute restaureerimisele keskendunud näitus „Ajajoon“. 

Raudtee teemaline näitus „ Kui rong jõudis Valka“ on Valga Muuseumis avatud 5. novembrist kuni 30. novembrini 2019. Näituse kuraator on Valga Muuseumisõprade Seltsi liige Karin Varblane-Palmiste.

Näitus "Kuulsusrikkaid hetki Jaanikese krossirajalt" on Valga Muuseumis avatud 3.dets 2019 – 4. jaan 2020

7.jaanuaril kell 16 avatakse Valga Muuseumis legendaarse fotograafi ja filmioperaatori Peeter Toominga retrospektiivnäitus "Mees valgel hobusel". Näitusega kaasneb ka samanimelise mahuka raamatu esitlus. Näitus jääb avatuks 1.veebruarini.

Rändnäitus Laulupeoplakatid on Valga Muuseumi galeriis avatud 2.02-29.02. Näitamisele tulevad üldlaulupidude plakatid aastatest 1928–2019, mis pärinevad Eesti Rahvusraamatukogust, laulupidude traditsioonile pühendatud suurnäituselt „Laulupeoraamatukogu. Eesti laulupidu sõnas, pildis ja helis”. Näitus vaatles üldlaulupidude traditsiooni trükikultuuri erinevate väljendusvormide kaudu ja peegeldas nii laulupidude lugu kui ka Eesti Rahvusraamatukogu kogude rikkust ning ajaloolist sügavust.  
 

29. veebruar-31. märts esitleb Valga Muuseum üht esinduslikumat vahakujude kollektsiooni Euroopas.

"Liblikate armulukud"

"Kakkude eluring"

"Metsanotsu - tõeline siga"

Lions Klubi Valga on üks 45000 Lions klubist üle maailma, mis ühendavad 1,4 miljonit liiget 200 riigis. Lioneid üle maailma liidab moto - We Serve (meie abistame). Organisatsiooni tunnuslause "Liberty, Intelligence, Our Nation's Safety" (Vabadus, intelligentsus, meie rahva turvalisus) esitähed annavad kokku täna kõikjal maailmas tuntud lühendi LIONS.  

Näitus kajastab klubi tegemisi läbi kahekümne aasta.

„Imeline Valgamaa“ viib külastaja põnevale rännakule Valgamaa loodusesse.

Loodushariduslik näitus „Imeline Valgamaa“ on Valga Muuseumis avatud 6.oktoobrist 31.oktoobrini. Näitus on külastajatele tasuta ja valmis Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel. Kaasa aitasid Keskkonnaamet ja Kaitseliidu Valgamaa malev.

Näitus viib külastaja avastusi täis rännakule Valgamaa küngastele, metsadesse, järvede sügavustesse ja jõgede kallastele. Tutvutakse mitmete Valgamaale iseloomulike liikide ja nende elupaikadega. Näitus heidab valgust ka asustuse tekkele Valgamaal ning inimese ja looduse suhetele minevikus ja tänapäeval.

Kolmandat aastat järjest organiseerib Tartu Kunstnike Liit Valga Muuseumi galeriis kaasaegse kunsti näitust. Sel korral on projekt kaudselt inspireeritud tänavusest Valga ja Valka jagamise 100. aastapäevast ning seetõttu on osalema kutsutud Kaspars Brambergs Lätist ja Siiri Jüris Eestist. Pealkiri „Kontakt” johtub tõdemusest, et mõlema kunstniku viimase aja looming meelitab vaatajat endaga füüsilisse kontakti astuma, kuid samas on mõlema teostes peidus ka midagi eemaletõukavat.

Piibliaasta 2020

Käesolev aasta on Piibliaasta. Kirikud, piibliseltsid ja paljud teised organisatsioonid on kuulutanud käesoleva aasta Piibliaastaks, et tähistada ühiselt 1600 aasta möödumist Püha Hieronymuse surmast, kes tõlkis originaalkeeltest ladina keelde täispiibli Vulgata.  See tõlge kujunes sajanditeks läänekiriku Pühakirja standardiks ning lääne kristliku kultuuri ülesehitajaks.

Piibel koosneb originaalis vanaheebrea ja arameakeelsest Vanast Testamendist ja kreekakeelsest Uuest Testamendist, mis kristluse levimisel tõlgiti teistesse keeltesse. II sajandil tõlgiti mitmeid osi süüria ja kopti keelde, IV-V sajandil gooti, armeenia, gruusia ja etioopia keelde. Lisaks tehti osalisi tõlkeid araabia, nuubia, pärsia jt keeltesse.

Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse laiemalt algas Euroopas juba 13.–15. sajandil. J. Gutenbergi trükipressi mõjul tekkinud trükirevolutsioon andis Piibli levikule enneolematud võimalused. Reformatsiooni tulemusena tõlgiti Piibel ka eesti keelde. Eestikeelne Piibel on olnud aluseks eesti kirjakeele ja emakeelse hariduse kujunemisele ning kultuuri arengule ja omariikluse tekkele.

Vanimad meieni säilinud eestikeelsed pühakirjatekstid on Kullamaa vakuraamatust pärinevad Meie Isa Palve, lisaks ka Maarja palve ja Usutunnistus (1524–1532), Wanradt-Koelli katekismuse (1535) fragmendid Meie Isa Palvest ja J. A. Völkeri käsitsi kirjutatud tekstid (1585–1590), kus eestikeelne osa sisaldab Meie Isa Palvet, kümmet käsku, Maarja palvet, usutunnistust, viit kirikukäsku ja seitsme sakramendi loetelu.

Näituse teostamisel on Eesti Piibliseltsile abiks olnud Cambridge’i Ülikooli Raamatukogu, Tallinna Linnaarhiiv, Briti ja Välismaa Piibliselts, Saksa Piibliselts, Soome Piibliselts, Hispaania Piibliselts, Sloveenia Piibliselts jt piibliseltsid.

Näitusega "Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini" on olnud võimalik tutvuda Rahvusraamatukogus, Kuressaare linnuses, Kiek in de Köki tornis, Kolga muuseumis, Võru raamatukogus, Rõngu rahvamajas, Kullamaa Kultuurimajas ja paljudes teistes kohtades.

Jaan Bärenson

Ajaloolane, piibliseltsi peasekretär

Näitusel on esitletud ka üks Valga vaieldamatu haruldus, Jaani kiriku mälestis, 18. sajandi trüki- ja köitekunsti harvaesinev näide Cristoph Matthäi trükikoja toodangust. 

15. ja 16.detsembril toimuvad näituse kuraatoritunnid põhikooli vanemale astmele ja gümnaasiumiastmele. Juhendaja Vallo Ehasalu.

Huvi korral kirjutada margit@valgamuuseum.ee

Näitus annab külastajale suurepärase esemelise ülevaate eelmise sajandi suuremates sõjalistes konfliktides kasutatud kiivritest.

Näitusel on esindatud kõige tähtsamad esimeses maailmasõjas esile kerkinud kiivritüübid ning nende erinevad modifikatsioonid ja arendused, mis katsid sõdurite päid ka teises maailmasõjas ning hiljem, paljudel välja pandud kiivritel on ka oma põnev lugu. Näiteks üks kiiver on leitud Varblast, kus seda kasutati vahepeal kanade söögikausina.

Erinevaid kiivreid on väljapanekul ühtekokku 50 ning mõningaid neist saab ka ise pähe proovida.

Näitusel väljas olevad kiivrid pärinevad kõige suuremast kiivrite erakogust Eestis. Kogu omanik on Aare Nõmm.

Ülekannet näituse avamisest reaalajas saab jälgida Zoomis - https://bit.ly/3oPfo2g.

Kotuse fotokonkursi “Maal on hea elada” näitus koosneb 30-st fotost, mis valiti žürii poolt välja fotokonkursile esitatud 38 autori 136 pildi seast. Veebis saab võidutöödega tutvuda SIIN

Kõik fotod pärinevad vahemikust 1. mai kuni 30. september 2020 Taheva, Karula, Mõniste ja Ähijärve piirkonnast. Piltidel on kajastatud piirkonna sündmused, loodus, eluolu, tabatud hetked jm ehk need tegevused ja emotsioonid, mida kogedes saab öelda, et maal on hea elada.

Kotuse fotokonkursi “Maal on hea elada” viis läbi Taheva Valla Külade Selts ja koostöövõrgustik Kotus. Konkursi korraldamist toetas Valga Vallavalitsus.

Tartu loodusmaja mänguline näitus kutsub märkama elusolendeid, keda me alati tähele ei pane, ning hoolima linnas elavatest taimedest ja loomadest. Väljapanek tutvustab inimese looduslikke naabreid linnas ning pakub mõtlemisainet elukeskkonna ja kodu väärtustest. Millise elukeskkonna me oleme loonud nii endale kui ka taimedele ja loomadele?

Näitus on valminud loodus- ja loomeinimeste koostöös. Hea elukeskkonna toimimise jaoks on vaja arvestada üksteise vajadustega. “Meil on vaja mõista looduse väärtust linnakeskkonnas. Kui linnas on loodust, siis on ka inimesel seal mõnusam elada, sest inimene on osa loodusest – isegi siis, kui me seda unustama kipume,” ütleb näituse koordinaator Annelie Ehlvest.

Näitus tutvustab erinevaid linnaloodusega seotud teemasid: linnade kujunemine, arenemine ja keskkonnaprobleemid; linn kui tehiskooslus; loomade ja taimede elutingimused linnas; erinevad elupaigad: aiad, pargid, kalmistud, alleed, looduslikud ja ehisveekogud; looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse ehk hemeroobsus. Saab tutvuda linnaelanike registriga ning mängida erinevaid mänge.

Näitust saab vaadata põgusalt, kuid võimalik on ka põhjalikum süvenemine koos töölehtede täitmise, ülesannete tegemise ja mängude mängimisega. Märka loodust ja hooli temast!

Näituse valmimisele on nõu ja jõuga kaasa aidanud Rein Kuresoo, Epp Margna, Veljo Runnel, Liina Margna, Toomas Kalve, Eleonora Kampe, Peeter Laurits, Leelo Laurits, Paavo Pedmanson, Kati Naarits, Liina Tuulik, Arne Ader, Lea Tuvikene, Urmas Tartes, Aivo Tamm, Sulev Kuuse, Arvi Tragel, Vello Liiv, Vallo Kalamees, Merike Linnamägi, Liis Sipsaka, Val Rajasaar, Mart Jüssi, Mari Jüssi, Janika Ruusmaa, Kersti Sõgel, Tiina Viiol, Kalju Eit, Eva-Liisa Orula, Anneli Ehlvest, Helle Kont, Sirje Janikson, Ene Örd, Jaanus Elts jt.

Valga linna ajaloolised kaardid jutustavad loo Valga kujunemisest piiri- ja raudteelinnaks alates varasest keskajast kuni tänapäevani. Kaartide juures on iga ajastu kohta ülevaatlik selgitus toimunud muutustest, huvitavamad tähelepanekud ja iseloomustavad pildid. Näitusega koos avaneb ka Valga linna veebikroonika valgalinn.ee kaardirakendus.

Tulbikollektsionäär, aretaja ja paljude tulbisortide omanik Jānis Salens hakkas tulpide kasvatamise vastu huvi tundma juba 1970. aastate lõpus ja nüüd on tema kollektsioonis üle 300 tulbisordi. „Istutasin need maha ja ei pannud tähelegi, et nii palju aastaid on möödas, see on viirus, mis jääb külge ja millest ei saa lahti ”räägib Jānis Salens oma pikaajalisest kirest tulbikasvatuse vastu. Kollektsiooni kuuluvad ka tulbid Läti ja maailmakuulsatelt tulbikasvatajatelt, mh ka Kaufmanni unikaalsed tulbid. J. Salens on oma tulbikollektsioonidega osalenud näitustel Eestis, Lätis ja Leedus.

Tulpide kodumaa on Kesk-Aasia ja Türgi. Tulbi teaduslik nimetus Tulipa tuleneb pärsiakeelsest sõnast toliban, mis tähendab turbanit.
XVII sajandi algul puhkes Hollandis tõeline tulbivaimustus, sibulal oli lausa varanduse hind. Tulp kujunes juba siis Hollandis omamoodi staatusemärgiks, tänapäevalgi on need kaunid lilled üks selle maa sümboleid.
Eestis ja Lätis hakati tulpe laialdasemalt kasvatama eelmise sajandi alguses, varem võis näha väheseid sorte vaid mõisaaedades. Tulpe on kerge kasvatada, seetõttu on need lilled koduaedades ka nii populaarsed.

Valga Muuseumis on 4.-27. juunini avatud Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse näitus „Raudteemajade saatus“, millega tähistati Eesti raudtee 150. juubelit, 1870. aastal alustas tööd Paldiski–Tallinna–Tosno raudteeliin.

Heitlikud ajad paljude raudteeehitiste jaoks algasid 1960. aastate lõpus, kui Eestis hakati üles võtma kitsarööpmelisi raudteid. Segadused süvenesid 1990. aastail, mil raudteede vajalikkus seati üldse kahtluse alla. Suur hulk rongijaamade peahooneid ja muid maju on päris hüljatud, osale on leitud uus rakendus, mõndagi on jäädavalt kadunud.

Palju vana väärt raudteearhitektuuri on siiski ka korda tehtud – Tartus, Haapsalus, Keilas ja Aegviidus. Viimati ennistati ja võeti muinsuskaitse alla Balti jaama lähirongide ootepaviljon.

Näituse autor on Heiki Pärdi.

Kaheksa Eesti muuseumi ühisnäitus “Tähelepanu! 1991! Start!" keskendub Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevale. Meenutame pööraseid 90ndaid, uurime, millised teemad on läbi kolme aastakümne aktuaalsed olnud ning saame teada, kas eestimaalaste tollased unistused täitusid.

Imeline jaaniaja kombestik, maagilised ettevõtmised, uskumused, muistendid, regilaulud.

Unustatud kombestikumängud, laulumängud, jooksumängud, jõu- ja osavusmängud, õuemängud.

Kõigile, kes jaanitulele lähevad.

Kõigile, kes tahavad üheskoos laulda.

Kõigile, kes tuleloitsu vajavad.

Kõigile, kes jaanikrantse punuvad.

Kõigile, kes tahavad saada nooreks, terveks, rikkaks, ilusaks.

Kõigile, kes tunnevad huvi jaanipäeva kombestiku, traditsiooniliste mängude-laulude vastu.

Päevakava

11.00-12.30 koolitus

12.30-12.45 paus

12.45-14.15 koolitus

14.15-15.00 koolitus, kokkuvõte

Kursuse läbiviija Terje Puistaja (Eesti Rahvapärimuse Kool): "Jaaniajaga on tavaliselt nii, et mõeldakse: mis seal ikka on, ma tean niigi ja mujal kasutada ka ei saa.

Kui kursusel ära käiakse, ollakse pärast hämmingus - nii palju asju oli, mida ma ei teadnud ja mida kõike ma saan nüüd teha - esiteks jaaniõhtul, teiseks ükskõik, mis ajal (teatud kombestikumängud, jõu- ja osavusmängud, rituaalid). Ja mis kõige põnevam - need, kes suuremat tuld teevad, korraldavad, leiavad nii palju toredaid nüansse kombestikust, mida ära kasutada.

See on võrratu kombestik võrratu materjaliga."

Osalemine TASUTA.

Osalejate piirarv 21 inimest. Registreerimiseks kirjuta margit@valgamuuseum.ee või helista 56482144.

NB! Kaasa palume võtta: 9 erinevat sorti taime pärgade tegemiseks ja üks saunaviht. Pärja võib enne valmis teha.

Soovi korral: kirjutusvahendid, konspekt; fotoaparaat mängusituatsioonide jäädvustamiseks; diktofon vm lindistusvahend laulude-laulumängude lindistamiseks.

Õppepäevalt saab kaasa  jaanikombestiku õpilehed (mängud, laulud, loitsud, jm jaanikombestiku materjal).

Valli Lember-Bogatkina "Jaanipidu", EAM 9539 K 33, Eesti Arhitektuurimuuseum

Näitus "Teatripäeva gala maskid ja kostüümid" annab sümbolistlike tegelaste kaudu täieliku ülevaate teatrilavastusest kui kunstinähtusest - lavastuses on ilu, lapsemeelsust, tarkust, traditsioonilisust, mitmekesisust jne. Sellest tulenevalt on iga nähtus kujutatud tegelasena. Näitus koosneb kümnest teatrit tutvustavast nn sümbol-tegelasest, kes on täies pikkuses eksponeeritud. Kostüüme ilmestab kunstnikutöö väljapanek kostüümikavandite näol ja sisuseletus iga tegelase juures. Näitusega käib kaasas ka videolõik teatripäeva gala etendusest 2018. aastal. Video kaudu saab vaataja pildi sellest, kuidas eksponeeritud tegelased laval liikusid ja tegutsesid.

Näituse koostajad on Maria Usk, Gerli Mägi ja Iti Niinemets ning tegelaskujude kunstnik on Rosita Raud.

“Teatri garderoob” on interaktiivne näitus, mis tutvustab igas vanuses külastajatele teatri lavatagust maailma. Ekspositsioon tutvustab teatrikunstniku, grimmeerija ja kostümeerija osa lavastust ettevalmistavas protsessis. Külastajatel on võimalus asuda grimmeerija, kostümeerija, näitleja või teatrikunstniku rolli.

Näituse koostaja on Maria Usk.

“Teatri garderoob” on interaktiivne näitus, mis tutvustab igas vanuses külastajatele teatri lavatagust maailma. Ekspositsioon tutvustab teatrikunstniku, grimmeerija ja kostümeerija osa lavastust ettevalmistavas protsessis. Külastajatel on võimalus asuda grimmeerija, kostümeerija, näitleja või teatrikunstniku rolli.

Näitus toob publikuni pallaslaste Pariisis veedetud aja jooksul valminud teosed, mis seda linna ning tolle ümbrust kujutavad. Valitud teostel kohtuvad ühtaegu nii ajastu pilk, ajastuülene igatsus maailmalinna järele kui ka noorte kunstnike väljakujunev käekiri.

Pallaslastele pakkus Pariis võimalust olla ümbritsetud Euroopa kunstirikkustest ja samuti olla tunnistajaks uute kunstisuundade sünnile. Ei ole põhjust imestada, et seal veedetud aeg on jätnud olulise jälje nende loomingule ning seeläbi talletunud ka Eesti kunstiajalukku. Sel moel on kunstnikud vahendanud meile nii isiklikke tundmusi kui ka möödunud sajandi alguse muutustes Euroopat.
 

Näitusel on töödega esindatud 11 kunstnikku pallaslaste tuumikust: Jaan Grünberg, Andrus Johani, Arkadio Laigo, Kaarel Liimand, Karin Luts, Eduard Ole, Karl Pärsimägi, Aleksander Tassa, Kristjan Teder, Johannes Võerahansu, Eduard Wiiralt.

Näitus avatakse 28.07 kell 16:00 ning jääb avatuks kuni 25.09.2021.

Kuraator: Mae Variksoo

Graafiline disainer: Katrin Nõu

Lisainfo: kuraator Mae Variksoo, mae.variksoo@tartmus.ee          

Elukutselt olen pillimeister ja see on andnud oskuse veidi peenemaks näputööks. Mudelite tegemine on mu vana armastus koolipoisi ajast, mis veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi uuesti välja lõi. Ajendiks on olnud huvi soomustehnika ja laiemalt militaarajaloo vastu üldse. Kogunema hakkas mudeleid tüüpilise ahnuse printsiibi järgi. Kui sul on „Tiger“, siis oleks võrdluseks selle kõrval tore näha ka T-34 ja siis veel „Shermani“ ja siis… ja siis… veel… Nii neid kogunes praeguseks ligi viiskümmend, lisaks tosina jagu kokkupanemata kujul karpides oma järge ootamas.
Võrdluseks veel nii palju, et kõik eksponeeritud mudelid on mastaabis 1:35, ehk elusuurusest 35 korda väiksemad. See on ühtlasi soomustehnika mudelite rahvusvaheliselt üks levinumaid mõõtkavasid. Ka tankist, kes ühe tanki kõrval seisab, oleks tegelikkuses umbes 180 cm pikkune mees.

Olen kogu aeg soovinud ehitada mudeleid mitte selliste isikupäratutena nagu neid poes kokkupanemata kujul müüakse, vaid teha nad mingis konkreetses sündmuses osalenud soomustehnika järgi. Iga kord see ei pruugi õnnestuda, kuid mõnegi sõjamasina värv, taktikaline märgistus ja veel paljud detailid on taastatud vanade fotode põhjal. Mitmel juhul saab ka öelda, millisel rindel selle mudeli tegelik eeskuju sõdis, kuna ja kas hävitati, ja arhiivis tuhnides võiks ehk leida isegi meeskonnaliikmete nimed… 

Mudelite kallal pusimine ja teemat puudutavate ajalooliste materjalide uurimine on olnud paljudel õhtutel meeldiv ja põhitööst erinev lausa meditatiivne tegevus. Loodan, et nende nägemine valmistab külastajale sama palju rõõmu ja ergutab huvi sõjaajaloo vastu kui minule mudelite valmistamine.

Parimate soovidega

Aare Nõmm

Eestlased peavad ennast metsarahvaks, kuid metsa satutakse harva. Metsas kasvavaid seenigi tuntakse võrdlemisi vähe. Kui kedagi seenele saadetakse, siis mõeldakse hoopis midagi muud. Ettekandes tuleb juttu eestlaste suhtumistest seentesse ning seentega seotud uskumustest nii meil kui mujal.  

Lektor: Aivar Jürgenson.

Osalemine tasuta.

Inimesed ja putukad erinevad esmapilgul üksteisest nagu kosmosesüstik ja aerupaat. Inimesed on suured loomad, putukad väikesed. Inimese keha katab pehme nahk, putukate keha aga kõva kitiinkest. Inimesed oskavad rääkida, putukate helimaailm on inimeste jaoks sageli mõistatuseks… Võime välja tuua palju fakte, miks putukad ja inimesed üksteisest erinevad, kuid kas Sina tead, mis juhtudel nad hoopis sarnased on, millised on nende ühised huvid ning kuidas üks pool teist kasutab?   

Tartu loodusmaja koostatud näitusel „Elu putuka/na/ta/ga” saab sügavuti aimu, kuidas toimib maailm koos putukatega, milline oleks see ilma putukateta ja kuidas on elada putukana oma kitiinkestas. Põhjalikult avatakse putukate ja inimeste vastastikuseid mitmekülgseid suhteid nii vaenulikest sõbralikeni kui ka kasulikest üksteist kahjustavateni. Putukanäitusel saab vaataja muuhulgas: - jälgida putukate aasta- ja eluringi - uurida mikroskoobiga putukalaboris pisimaailma - mängida putuka-aliast - tutvuda igapäevaelu toodetega, mille koostises on putukate loodud ained - telgis ja klotsimängus teada putukatest rekordiomanike kohta ja võrrelda inimrekorditega - näha saab Urmas Tartese imeliselt detailseid putukate fotosid - nuputamissõpradele ja põhjalikele näitusekülastajatele on lisaks mõeldud ristsõnad ja märkmelehed küsimustega. Nuputamissõpradele ja põhjalikele näitusekülastajatele on lisaks mõeldud ristsõnad ja märkmelehed küsimustega.

Tekstid ja fotod on loonud putukateadlane Urmas Tartes. Näituse projektijuht on Krista Tomson. Tegevuste, mängude, ülesannete osas panustasid Anneli Ehlvest, Pille-Riin Pärnsalu, Janika Ruusmaa jt. Putukakogu valmistas Allan Selin, tekstid korrastas Leelo Laurits ja näituse tervikuks sidunud teostus on agentuurilt Pult OÜ. Kõike seda toetas ja tegi võimalikuks Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

Oktoobris on Valga Muuseumis taas maailmahariduskuu. Üheskoos Valga Gümnaasiumiga on seda korraldatud juba 9 aastat. Ühiselt luuakse igal aastal noortele uus haridusprogramm, mis koosneb ettekandest, muuseumi näituse tutvustusest ja põnevast töötoast.

Selle aasta näitus on "ELU PUTUKA/-NA/-TA/-GA"  Inimesed ja putukad erinevad esmapilgul üksteisest nagu kosmosesüstik ja aerupaat. Inimesed on suured, putukad väikesed. Inimese keha katab pehme nahk, putukate keha aga kõva kitiinkest. Inimesed oskavad rääkida, putukate helimaailm on inimeste jaoks sageli mõistatuseks... Võime välja tuua palju fakte, miks putukad ja inimesed üksteisest erinevad, kuid kas Sina tead, mis juhtudel nad hoopis sarnased on, millised on nende ühised huvid ning kuidas üks pool teist kasutab?

Töötuba Putukad toidulaual ja küpsistes. Eurooplastele tundub putukate söömine uudsena, kuid tegelikult pole putukate söömine midagi ennekuulmatut. Juba ürgajal söödi putukaid, millest annab näiteks tunnistust 15 000 aastat vana rohutirtsu maaling muistsete eurooplaste koopaseinal. Tänapäeval on toidu teema väga populaarne, otsitakse uut ja jätkusuutlikku. Oleme oma programmi kaasanud huvitavaid tulevikku suunatud ideid, et õpilased saaksid proovida ise toitu, mida nad vaid teleekraanil näevad. Töötoa käigus tutvustatakse söödavate valgurikaste putukate kasutamisvaldkonda ja suunda. Putukad on üks keskkonnasõbralikumaid supertoite maailmas. Kes pelgab krõmpsuvat putukat suhu panna, see saab meie töötoas valmistada ja maitsta ka putukaküpsist.

Programmi saab lõimida bioloogia ja inimeseõpetuse tunniga.

Toimumisajad 13., 14., 15. ja 21. oktoobril kell 9.30, 11.00 ja 12.30. Kestus 75 min.

Näituse ja maailmaharidusprogrammiga seotud ettekanded viivad läbi Pille Olesk, Marju Rebane ja Margit Behrsin.

Loodusõhtu keskendub üldiselt putukaks olemisele. Saame teada, mis teeb ühest putukast putuka, milline kirev mitmekesisus on nende kehaehituses ja eluviisides, kuidas nemad võiksid ümbritsevat maailma tajuda. Räägitu täpsemaks mõistmiseks uurime putukaid binokulaaride all ning teeme lähemalt tutvust nii mõnegi elusa putukaga.

Loodusõhtu viib läbi Leif-August Kirs Tallinna Loomaaiast.

Kestus 1,5 h. Sobib kõigile väikestele ja suurtele putukahuvilistele.

Osalemine tasuta.

Valga Muuseumis saab näha alates 2. novembrist algusega kell 16 kuni 27. novembrini tuntud poola kunstniku Piotr Socha isikunäitust „Lennake mesipuu poole!” tema illustratsioonidest raamatule „Mesilased”.

Poola Vabariigi Suursaatkonna näituse inspiratsiooniks on Juhan Liivi luuletus „Ta lendab mesipuu poole”. Väljapanek on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale ja Poola 100. taasiseseisvumispäevale ning on mõeldud eelkõige lastele ja noortele – mesipuu tuleviku eest vastutajaile.

Näitus keskendub vaid ühele, kuid see-eest muljetavaldavate mõõtmetega teosele, mille autoriks on Piotr Socha.

Raamat „Mesilased” (kirjastus Dwie Siostry, eestikeelne väljaanne Varrak 2017) äratab tähelepanu juba esimesest silmapilgust. Veelgi erilisemaks ja huvitavamaks muutub asi, kui süveneda sisusse. Andudes oma isiklikule mesinduskirele, näitavad illustraator Piotr Socha ja teksti autor Wojciech Grajkowski suurejooneliselt ja detailirohkelt nende putukate maailma: alustades mesilaste erinevatest eluetappidest tarus, liiguvad autorid läbi ajaloo, kirjeldades mesilaste ja inimeste koostööd eri aegadel – koopainimestest tänapäeva mesinikeni – ja lõpetavad põnevate teaduslike tõikadega mesilindudest. Tänu sellele saab lugeda ja vaadata, kuidas valmib meekärg, mida ühist on mesilastel ja… dinosaurustel, milline on mesilase kandevõime ja miks Sichuani provintsis Hiinas tegelevad viljapuude tolmeldamisega putukate asemel pintsliga varustatud inimesed. Teada saab sedagi, millist teavet edastavad mesilased üksteisele oma tantsudega ning milliste hoonete katuselt võib leida linnamesilaid. Kõike seda ehivad suured kaunid pildid.

Kui raamatu autorid Piotr Socha ja Wojciech Grajkowski teadnuks varem Juhan Liivi isamaalist luuletust mesipuust, mille poole igast ilmakaarest lendavad mesilased, oleksid nad ehk sellest inspireeritud pildi ka raamatusse lisanud ja meie – nende jälgedes – ka näitusele. Võib-olla… Hetkel aga võime seda pilti ette kujutada, seistes keset väikest mesilaste isamaad, mille on loonud poola autorid koos eesti mesinike, raamatu tõlkija ning näitust võõrustavate muuseumide, raamatukogude ja keskkonnahariduskeskuste kuraatoritega.

Näituse on koostanud Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas koostöös Poola kirjastustega Dwie Siostry, Eesti kirjastusega Varrak ja Eesti Mesinike Liiduga.

Mesilaste lühianimatsiooni saad vaadata SIIT

Osale näituse viktoriinis ning võida Piotr Socha raamat "Mesilased".

Valgast pärit näitlejanna Liina Reimani 130. sünniaastapäevale pühendatud kohtumisõhtu Merle Jäägeriga, kes räägib näitlemisest Vanemuises ja rollist Liina Reimanina etenduses "Menning".

Liina Reimani virtuaalnäituse esitlus. Näitust tutvustab Valga Muuseumi varahoidja Marju Rebane.

Tasuta.

Sündmust toetavad Valga vald ja Eesti Kultuurkapital.

Lugusid räägib Piret Päär ning muusikat teeb Cätlin Mägi.

Piret Päär ja Cätlin Mägi on koostööd teinud pea veerand sajandit. Seekordne kava toob kuulaja ette muusikalised jutud ehk kaks kunstivormi on saanud üheks tervikuks, mis täiendavad teineteist.

Piret jutustab lugusid, mis talle viimasel ajal on armsaks saanud. Jutuvestjad teavad, et mitte nemad ei vali lugusid vaid lood neid. Mõned tulevad ja jäävad, mõned rändavad edasi.

Cätlin haarab kaasa lisaks parmupillidele, torupillile ja viledele ka elektroonilised efektiplokid ja luuperi, millega muusika juttudesse põimitakse ja omavahel ühendatakse.

Esitusele tulevad lood ja muusika sobivad just praegusesse sügispimedasse hingedeaega.

Kadripidu on tasuta.

"JÕULUKS VALMIS ehk lustakad jõukatsumised jõuluaja kombestikus, laulumängudes, regilauludes, kombestikumängudes"

-- Jõulu esimese püha omiku käisid jõulusokud. Viht oli sabasse siutud ja pahurpidi kasukas mehel selgas. Käis soku moodi nella käpa peal. Kui ta siis kuskilt leidis vett, siis pistis saba sisse ja siis peksis sellega teisi inimesi. --  (Karuse, 1929)

Ülilustakas  jõulukombestiku aja mängudega kursus kõigile, kes jõuluõhtut peavad.

Sisu: eesti traditsiooniline jõulukombestik, jõulukeste vastuvõtmine, jõulupoiste teretamine; unustatud jõuluaja kombestikumängud; rigadi-jögadi regilaulud; pärimuslikud laulumängud ja tantsulaulud; ennustamine, lugude jutustamine, jõulusandid ja aasta kokkuvõte.

Päevakava

10.00-11.30 koolitus

11.30-11.45 paus

11.45-13.15 koolitus

13.15-13.45 lõuna (omal käel)

13.45-15.15 koolitus

Osalemistasu 5 eurot.

Osalejate piirarv kuni 21 inimest. Registreerimiseks kirjuta: margit@valgamuuseum.ee või helista 56482144.


NB! Kaasa palume võtta:
1) kirjutusvahendid, konspekt;
2) vahetusjalatsid;
3) soovi korral fotoaparaat, diktofon vm lindistusvahend mängusituatsioonide-laulumängude salvestamiseks;
4) 42 koorega pähklit või uba (NB! 42 koorega sarapuupähkli kaal on 95g);
5) üks foto oma pere jõuludest (kui on).

Õppepäevalt saab kaasa läbitud teemadega materjalid ja soovi korral tunnistuse.

Kursuse viib läbi Terje Puistaja Eesti Rahvapärimuse Koolist, toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituse avamine 1.detsembril kell 16.

Talurahva eluring ja toimetused põhinesid aastaaegade vaheldusel, mis omakorda olid jaotatud suve- ja talveperioodiks. Nende piiripunktideks olid sügisel mardipäev 10. novembril ja kevadel jüripäev 23. aprillil.

Talvel oli talus kõige rahulikum aeg. Talitati loomi, parandati ja valmistati tööriistu. Mehed käisid metsas puumaterjali varumas ning kaugematelt heinamaadelt heina koju vedamas. Naised kudusid ja ketrasid. Õhtuti istuti koos, lauldi, räägiti jutte.

Elu kulges talvel suuremalt osalt rehetoas. Reheköök oli kodu keskne koht, kus pereliikmed said kokku ja veetsid koos aega, isa ja vanaisa tegid puutööd, ema ja vanaema valmistasid süüa või tegid käsitööd, lapsed mängisid või abistasid vanemaid. Rehetoas peeti ka pidusid ja tähistati traditsioonilisi tähtpäevi.

Näituse koostasid Valga Muuseumi kogudest pärit ja Läti käsitööringi „Saulīte“ materjalide põhjal Natalia Karu, Marju Rebane, Margit Behrsin, Priit Riemann ja Neeme Punder, kujundas Tõnu Kukk ja trükkis PixelPrint.

NB! Kuupäev muutus!

Juhendaja: tänavakunstnik Von Bomb, kodanikunimega Indrek Haas, Baltimaade suurima seinamaali "Ülemiste tüdruk" autor. Tema töödega saab tuvuda:  http://vonbomb.blogspot.com/

Osalemistasu 5 eurot.

Registreeri ja saada portreteeritav foto kuni 26. novembrini aadressil margit@valgamuuseum.ee

Von Bombi soovitus fotole:

Hea foto on hea lõpptulemuse eelduseks. Hea foto peaks vastama järgmistele nõudmistele:

- Selge, fookuses ja terav.

- Tegemist peaks olema lähiplaanis portreefotodega ehk siis suurema osa pildist peaks moodustama inimese nägu.

- Nägu peaks tervenisti fotole mahtuma (st mingid osad näost ei tohiks olla pildi servaga ära lõigatud).

- Foto pikema lühema pikkus võiks olla vähemalt 1000 pikslit (kui on hea kvaliteetne foto, siis võib olla ka väiksem, aga üldiselt - mida suurem ja kõrgema resolutsiooniga fail, seda parem). 

- Pildistatav ja pildistaja võiks olla ühel tasapinnal (st pildistamisnurk ei tohiks olla liiga ülevalt või liiga alt). 

- Fotol ei tohiks olla näo ees mingeid segavaid või varjavaid objekte (käed, juuksed, päikseprillid), kui inimene kannab igapäevaselt tavalisi prille, siis need võiks fotole jääda.

Soovituslikult:

- Inimene võiks pildi peal olla kergelt poolprofiilis (ehk siis natukene küljega)

- Silmad võiks vaadata kaamerasse

- Naeratada võiks pigem kinnise suuga

- Pikad juuksed võiks olla lahtiselt (aga samas kindlasti mitte näo ees)

Kui see tehniliste nõudmiste jutt on kellegi jaoks arusaamatu või segadust tekitav ja külvab pigem hirmu ja võtab osalemise isu täiesti ära, siis sobib ka see, kui osaleja saadab lihtsalt endast mingisuguse portreefoto.

Eesti Loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös valminud näitus tutvustab nahkhiirt läbi tema erakordsete ja silmapaistvate võimete.

Näituse avamine 18. jaanuaril kell 14.30.

Nahkhiirte kohastumused maailma erinevates elupaikades hakkamasaamiseks on tähelepanuväärsed, nad suudavad kottpimedas vigurlennul navigeerida ja pelgalt kuulmise kaudu jahti pidada, päevade kaupa alaspäi rippumine või lennult tagajalgadega endale putuka suhu suunamine on nahkhiire jaoks käkitegu.

Näitus „Supervõimekas nahkhiir“ jääb Valga muuseumi õuel ööpäevringselt avatuks, et Valga linna elanike ja külaliste ette tuua nahkhiirte kümme kõige erilisemat kohastumust. Näitusel saab teada ka seda, miks on nahkhiired superabilised aias ja põllul ning kuidas nad osavate hiilijatena meile ootamatult tuppa või keldrisse „tekivad“.

Suveni on nahkhiirtega lähemalt tuttavaks saamiseks Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas avatud ka näitus „Hirmus armas nahkhiir“, mis pälvis möödunud Eesti Muuseumide aastaauhindade jagamisel 2020. aasta parima ajutise näituse tiitli. „Supervõimekas nahkhiir" on näituse „Hirmus armas nahkhiir” lendnäitus. Näitusel tutvustatakse supervõimed eesti, inglise ja vene keeles. Näituste valmimist toetas Euroopa Liidu LIFE'i programm läbi projekti „Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis“.

Näituse koostajad:
Kuraatorid: Rauno Kalda, Oliver Kalda (Eestimaa Looduse Fond), Lennart Lennuk (Eesti Loodusmuuseum)
Meeskond: Madli Karjatse, Ulla Villem, Kätlyn Metsmaa (Eesti Loodusmuuseum), Lauri Klein (Eestimaa Looduse Fond), Helen Küppas (Motor)
Graafiline disain: Teele Strauss, Meelis Krošetskin (Motor)
Tootmine ja paigaldus: Digiprint
Tekstide toimetamine: Sigrid Ots (Keelevaatleja)
Tekstide tõlkimine: Luisa Tõlkebüroo, Anna Mar

Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel avatakse Valga muuseumis näitus Eesti riiklikest ja ametkondlikest teenetemärkidest. Näitust „Eesti tänab“ saab külastada 1. veebruarist kuni 26. veebruarini 2022.

Näitusel on väljas suur valik Eesti riiklikke teenetemärke. Näha saab Vabadusristi, Valgetähe, Maarjamaa Risti, Riigivapi, Kotkaristi ja Eesti Punase Risti teenetemärkide erinevaid klasse. Samuti leiab väljapanekust Kaitseliidu, selle malevate ja allorganisatsioonide aumärke, Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti teenetemärke, aga ka Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenete-, teenistus- ja tunnusmärke. Välja on pandud kiriklikud ja seltside aumärgid ning samuti linnade, valdade au- ja teenetemärgid ning erinevate asutuste ja organisatsioonide tunnustusmärgid.

Näitust ilmestab filmiprogramm, mille kaudu saavad külastajad uudistada teenetemärkide meistrikoja argipäeva. Näha saab Vabariigi Presidendi ametitunnuse valmimise lugu.

Tänavu möödub 86 aastat Eesti riiklike teenetemärkide seaduse vastuvõtmisest ning Valgetähe teenetemärgi ja Riigivapi teenetemärgi asutamisest. Teenetemärk on riiklike autasude üks kõige hinnatavam liik. Eesti Vabariigi esimene riiklik teenetemärk, Vabadusrist asutati 1919. aastal.

Näituse on koostanud Vabariigi Presidendi Kantselei, kollektsionäär Mart Puusepp ning osaühingud Herald, Miniplast ja Märgikoda. Näituse korraldamisele aitas kaasa Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit ja Eesti Endiste Metsavendade Liit.

Selle näituse traditsioon ulatub aastasse 2015 ja on olnud huvilistele vaatamiseks mitmetes eesti muuseumides nagu Kärdla, Tartu, Narva, Võru, Kuressaare, Paide ja Viljandi.

Näituse avamine 1.märtsil kell 16.

ARUANNE VAATAJALE

Näituseks valmistumine algas (tegelikult veel sellele mõtlemata) 2019. aasta sügisel, mil tuulasin läbi kunagise miilitsa kainestusmaja panipaiga. Sealt tuli välja muu huvitava seas 1958. aastal avatud ENSV Siseministeeriumi album õiguserikkujate piltidega (väga halvas seisukorras ja muu lasu all hallitanud). Ajapikku on talletunud kinnipeetavatelt ära võetud asju: isetehtud kaardipakk, leivast vormitud ning kuivatatud täringud ja kee, välgumihkli korpusest ja kingakontsatugevdusplekist kokku sulatatud nuga... (Mikromootoriga tätoveerimisaparaat on paraku ühe väljapaneku tarbeks välja laenutatuna kaotsi läinud.) 2020. aasta veebruarist aprillini pildistasin seoses peatsete lammutus- ja ehitustöödega koos kriminalistikaekspert Meelis Saaveliga üksipulgi üles Valga politseimaja. Sealhulgas mõistagi arestikambreid. Silma jäi eripalgelisi joonistusi, kirjeid ja kraapeid ruumide seintelt ja lavatsitelt. Nii lihtsamaid kui kunstiliselt andekaid ja sõnumlikke. Väike killuke: voodiplaadile (väga hea käega) kraabitud sarvik ja madonna (nimetan neid niimoodi). Juba õue viidud lavatsite alumistel külgedelgi ilmnes läkitusi. Mõnd saate ka ise lugeda ja teada sedagi, miks kirjutada just voodi põhjale. Lappasin jõudumööda arestimaja mahukat raamatukogu ja panin kõrvale täiendkirjadega ja -joonistega köiteid. Leidmisrõõmu tegid kaks vabale lehele joonistatud portreed – vangirüüs tagaotsitav ja tütarlaps. Need on eri raamatutes, käekirja järgi ka erinevate inimeste tehtud, kuid moodustavad sellegipoolest paari. Üks teos sisaldab sisse lõigatud peidikut. Seadusesilma ette jäänute fotodega seondub mõtteliselt ja kujunduslikult valik portreid Nõukogude Liidu rahvaste albumist (välja antud 1979. aastal ja mõeldud asutusesiseseks kasutuseks). Lisadimensiooni andmiseks on arestimaja pärlitega põimitud Eesti kaasaegset kunsti. Vaatevälja laiendavad mängulised seosed. Nii on dialoogi kaasatud galeriisaali püsieksponaat – klaver. Kokkuvõttes: algse talletuseta poleks tulemini jõuda võimalik. Jupike subkultuuri olnuks pöördumatult hävinud mingi avalikku kultuuriruumi toomise võimaluseta. Suur tänu kõigile – Valga muuseumile ja muuseumisõprade seltsile, Valga vallale, Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupile, Lõuna prefektuurile, Vesterile –, kelleta poleks näitust sel kujul sündinud.

Hanno Valdmann, näituse „Valga arestimaja aarded“ koostaja. 

Kalanduse teabekeskus ja Valga Muuseum kutsuvad interaktiivsele koguperenäitusele "Jutud Eesti kaladest ja kaluritest".

Näituse avamine toimub 6. aprillil kell 16.

Tule ja uudista Eesti kalade ja kalurite põnevat maailma! Oled väike või suur, noor või kogenud kalandushuviline – siin saad uusi ning huvitavaid teadmisi Eesti kaladest, kalapüügist ja kaluritest.

Võta kaasa nutitelefon ja pane end proovile osavus- ja nuputamismängudes – meie kalandusmängus on kõik võitjad!

Kui Sul nutitelefoni pole, küsi näituse uudistamiseks vastuvõtulauast tahvelarvuti.


Näitus jääb avatuks juuni lõpuni ning on külastajatele tasuta.

Näitus valmis Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toel.

Keraamika töötubades 7. ja 21. aprillil valmistame seebialuse.

Esimesel korral toimub eseme valmistamine. Teisel korral glasuurime.

Töötuba juhendab Ene Kaas

Osalemine on tasuta.

Kohad on piiratud. Registreerimiseks kirjutada: margit@valgamuuseum.ee

Ettekanne võtab kokku Eesti Tuletõrje ajaloo alates aastast 1788, kui Tallinnas asutati Mustpeade vennaskonna tuletõrjekomando. Aastal 1862 asutati Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts – esimene Venemaa tsaaririigis ja 1867 Valga Tuletõrjeühing. Tutvume tuletõrjega Eesti Vabariigi ajal ning keeruka nõukogude tuletõrjesüsteemiga. Peale taasiseseisvumist loodi 25. mail 1992 Päästeamet, sellest saab nüüd 30 aastat. Ka selle aja sees on palju muutunud. Ja vaatame, mis toimub täna Päästeametis.

Lektor: Ivo Paulus (Eesti Tuletõrjemuuseum)

Tegemist on esimese ettekandega loengusarjast, mis eelneb 2022. aasta suvisele pärimuspeole "Pritsupralle".

Lektor: Kalev Härk

Tegemist on teise ettekandega loengusarjast, mis eelneb 2022. aasta suvisele pärimuspele "Pritsupralle".

Töötoas valmib nõelviltimise tehnikas jalgadeta traditsiooniline meriinolambavillast haldjake, kellele tunnetame kätte just talle kõige õigema võluväega kristalli! 

Töötuba sisaldab haldja loomise materjali (sh kristall koos kirjeldusega) ja kinkekarpi haldja turvaliseks transpordiks.

Juhendab: Sirelimireli  (KODULEHT)

Osalemine on TASUTA. 

Kohtade arv töötoas on piiratud. Registreerimine: margit@valgamuuseum.ee või 7668863.

Töötuba toetavad Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja Valga vald.

Tulbikollektsionäär, aretaja ja paljude tulbisortide omanik Jānis Salens hakkas tulpide kasvatamise vastu huvi tundma juba 1970. aastate lõpus ja nüüd on tema kollektsioonis üle 300 tulbisordi. „Istutasin need maha ja ei pannud tähelegi, et nii palju aastaid on möödas, see on viirus, mis jääb külge ja millest ei saa lahti ”räägib Jānis Salens oma pikaajalisest kirest tulbikasvatuse vastu. Kollektsiooni kuuluvad ka tulbid Läti ja maailmakuulsatelt tulbikasvatajatelt, mh ka Kaufmanni unikaalsed tulbid. J. Salens on oma tulbikollektsioonidega osalenud näitustel Eestis, Lätis ja Leedus.

Tulpide kodumaa on Kesk-Aasia ja Türgi. Tulbi teaduslik nimetus Tulipa tuleneb pärsiakeelsest sõnast toliban, mis tähendab turbanit.

XVII sajandi algul puhkes Hollandis tõeline tulbivaimustus, sibulal oli lausa varanduse hind. Tulp kujunes juba siis Hollandis omamoodi staatusemärgiks, tänapäevalgi on need kaunid lilled üks selle maa sümboleid.

Eestis ja Lätis hakati tulpe laialdasemalt kasvatama eelmise sajandi alguses, varem võis näha väheseid sorte vaid mõisaaedades. Tulpe on kerge kasvatada, seetõttu on need lilled koduaedades ka nii populaarsed.

9.30 - 16.30  Bussiekskursioon Tartu linna ja Eesti Põllumajandusmuuseumisse (KAVA) eelregistreerimisega

18:00  Tulbinäituse avamine

18:30 – 20:30  Taaskasutustöötuba „Kuldkalake“

19:00  Ekskursioon giidiga läti keeles Valga Muuseumis, giid Ligita Drubina

20.30  Ekskursioon giidiga eesti keeles, giid Priit Riemann

18:00 – 23:00  Võimalus osaleda audiogiidi viktoriinis, võitjad selgitame välja 24. mail

Näituste ja töötoa külastamine on TASUTA.

Püsiekspositsiooni külastamine ning tegevused seal (viktoriin, ekskursioon) - 1€.

Kuni 8-aastased (k.a) lapsed - kõik tasuta.

Töötoas valmistame vanadest CD- ja DVD-plaatidest kalakesi.

Töötuba on kõigile tasuta. Juhendab Ülla Blaasen.

Töötoa läbiviimist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Valga vald.

Loeng on kolmas pärimuspeole "Pritsupralle" eelnevas loengusarjas.

Näitus on pühendatud Valga Muusikakooli 100. sünnipäevale. Avamisel 8. juunil kell 16.00 esinevad Valga Muusikakooli õpilased.

Valga muusikakool, mis Tartu ja Tallinna muusikakooli asutamise järel oli Eestis kolmas, alustas tööd 1922. aastal seitsme õpetaja ja 85 õpilasega. Esimesed erialad, mida koolis õpetati, olid klaver, viiul ja laulmine ning tegutsema asuti „Säde“ seltsi maja neljandal korrusel.

Näitus „Valga Muusikakool 100“ võtab kokku saja-aastase perioodi kooli arengust sõnas ja pildis, esitledes olulisi tahke kooli kujunemises, nagu seda on kultuuriline taust, majandamise probleemid, poliitilised tõmbetuuled, säravad persoonid jne. Näitusel saab tutvuda ka hinnalise „Valga Laste Muusikakooli tentaamenite raamatuga“, mis sisaldab õpilaste hinnetelehti aastast 1949.

Näituse koostamisel on kasutatud Ants Loosi ja Hans Salmi raamatu „Muusikast helisev maja“ materjale.

Näituse pani kokku Neeme Punder koostöös Valga Muusikakooli töötajatega. Fotosid aitas valida Priit Riemann, tekstid toimetas Margit Behrsin, kujundas Tõnu Kukk.

Näitus avaldab lugupidamist meeste erinevatele käelistele oskustele ja  julgustab mehi käsitööd tegema. Kuraator Meelis Kihulane on rahvapärase puutöö meister ja õpetaja ja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö liidu traditsiooniliste puutöö tehnikate mentor.

Eesti Käsitöö Maja

Kuraator – Meelis Kihulane

Kujundaja – Kadi Pajupuu, Marilyn Piirsalu

Fotod – Sandra Urvak

Näitus „Pritsunaised“ mõtestab naiste olulist rolli Eesti tuletõrjes ja päästes läbi aegade.

Eesti tuletõrje algusaegadel olid just naised need, kes kogusid tuletõrje tehnika ja toimimise tarvis kapitali. Aja möödudes hakkasid naised ka päästetöödel osalema – algselt pigem toetavates rollides, hiljem ka aktiivselt kustutus - ja päästetöödes kaasa lüües.

Näitusel on kaardistatud naiste ametikohtade muutused 20. sajandil, mis annab vaatajale üldisema konteksti erinevatest ajajärkudest ning ametitest. Eksponeeritud on ajaloolised fotod naiste tegevustest tuletõrjes, vormid ja tööriided erinevatest ajastustest ning video-teos komandodes toimuvast igapäevaelust.

Näituse eesmärgiks on  pöörata tähelepanu naistele, kes läbi ajaloo on tegelenud alaga, mida on eelkõige seostatud meeste ning maskuliinsusega.

Näituse koostajad

Kuraatorid: Triin Kerge, Janet Laidla, Ivo Paulus

Meeskond: Kairi Priimets, Sander Muhu, Andres Muts

Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka)

Töötuba toimub Valga Muuseumis ning on pühendatud rahvapärasele puutööle. Töötoa käigus tutvustatakse osalejaile kasetohu kasutusvõimalusi ja ajalugu, saab teada, millal tohtu koguda, kuidas varuda, säilitada ning kasutamiseks ette valmistada, õpitakse õigeid töövõtteid. Valmistame soolatopsi.

Juhendajad: Imbi ja Andres Rattasepp

Osavõtutasu 5€.

Registreerimiseks kirjuta: margit@valgamuuseum.ee

Töötuba toetavad Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja Valga vald.

Kolmapäeval, 3. augustil kell 16.00 avatakse Valga Muuseumis naiskunstnike autoportreede näitus „Enesepeegeldus”. Näituse kuraator on Peeter Talvistu. Tartust sõidab avamisele ERIBUSS!

Neljandat korda organiseerib Tartu Kunstnike Liit Valga Muuseumi galeriis kaasaegse kunsti näituse, mille keskseks autoriks on seekord aga pallaslane ja üks esimesi tunnustatud Eesti naiskunstnikke Karin Luts. Tema erinevatel eluetappidel loodud autoportreedele sekundeerivad kuus tänapäevast naiskunstniku Cloe Jancis, Loora Kaubi, Eva Labotkin, Margit Lõhmus, Anna-Stina Treumund ja Mari Volens. Nende kujutised iseendast on küll nii vormilt kui sisult hoopis teistsugused, kuid samas on just Lutsu isik ja tema kirjutised olnud paljudele tänastele naisautoritele vägagi olulised ja südamelähedased.

Karin Lutsu autoportreedes on kesksel kohal tema kui naise ja naiskunstnikku rolli variatsioonid läbi tema elu ja loometee. Kuigi näitusel olevate tööde hulgas on ka romantilisi lähenemisi, jääb järelkumama kujutis enesekindlast naisest, kes on leidnud oma koha meestekeskses (kunsti)maailmas. Pallaslasega dialoogi asetatud kaasaegsed teosed on küll vormilt autoportreed, kuid püstitavad pelga enesepeegelduse asemel ka palju sügavamaid küsimusi nagu naise roll perekonna ja rahvuse jätkajana, ühiskondlikud ootused naise kehale, seksuaalse ensemääratlemise õigus ning vajadus pidevalt ennast ümbritsevale kohandada.

Varem on Tartu Kunstnike Liidu ja Valga Muuseumi koostöös toimunud kolm näitust, mille käigus on piirilinna toodud kõrgetasemelist eesti ja läti kaasaegset kunsti. Kõigi näituste kuraator on Peeter Talvistu ja graafiline kujundaja Katrin Nõu. Osad praeguse näituse teosed pärinevad Tartu Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest.

Kuna Tartu ja Valga vaheliste ühistranspordi ühenduste arv on piiratud, sõidab avamisele eribuss. Buss stardib Tartust 3. augustil kell 14.30 Tartu Kunstimaja eest ja alustab tagasisõitu Valgast Tartusse kell 18.00. Edasi-tagasi sõidu eest tuleb tasuda 5 eurot (koha peal sularahas). Koha broneerinimiseks on vajalik ETTEREGISTREERIMINE aadressil sekretar@kunstimaja.ee esimeseks augustiks.

Näitus „Enesepeegelus” on avatud 1. oktoobrini.

Lisainfo:

Peeter Talvistu

Kuraator

talvistu@gmail.com
5650 7782

Valga Muuseum, Vabaduse 8

www.valgamuuseum.ee

K–L 11–18, P 10–15 (septembrist T–R 11–18, L 10-15),

Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital, Tartu linn, Valga linn, Valga Muuseum

Näituse "Enesepeegeldus" kuraator Peeter Talvistu tutvustab näituse üldist ideed. Läbi Karin Lutsu tutvustatakse Eesti kunsti ajalugu ning Pallast, räägitakse noorte kunstnike natuke teistsugust lähenemisest ja küsimustest, millega nemad tegelevad.

Kuraatorituur on tasuta.

Seenesoust? Seenesalat? Vägisis kipuvad mõtted liikuma sügisel veel teistelegi ahvatlevatele seeneroogadele. Seenenäitus ja seeneretk tulevad taas!

See võib osutuda tõeliseks üllatuseks, kui palju erinevaid söögiseene liike tegelikult meie metsades kasvab. Millised põnevad ja vähetuntud söögiseened võiks veel rikastada meie toidulauda? Oma tavapärastel seenelkäikudel kõnnime mööda väga paljudest seentest, mida peame väheväärtuslikeks ja ei vaevu neid ka korjama.

Mükoloogid Irma Zettur  ja Veiko Kastanje räägivad Eestis metsikult kasvavatest seentest, nende korjamisest ja kasutamisest ning tutvustavad erinevaid seentega seotud fakte ja müüte meilt ja mujalt.

23. ja 24. septembril SEENENÄITUS.

23. septembril näituseprogrammid kell 9.00, 10.30, 12.00, 13.30 ja 16.00.

Gruppidele registreerimine: margit@valgamuuseum.ee või 7668863.

Kell 16 toimuvale programmile pole registreerimine vajalik.

Seenepäevade toimumist toetavad Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Valga Muuseumi galeriis on alates 4. oktoobrist avatud valgalase Viktor Fjodorovi isikunäitus koos võimalusega soodsalt endale tema maal soetada. 

Fjodorov oli erakordselt produktiivne kunstnik, kes pidas tähtsaks iga päev midagi visandada, joonistada või maalida, et „käsi kogu aeg soe oleks“.

«Nii kaua kui ennast mäletan, olen alati midagi sirgeldanud» on öelnud Viktor Fjodorov.

Kunstniku lemmikteema oli loodus. Kõige rohkem inspireeris teda Lõuna-Eesti loodus oma metsade, järvede, jõgede ja kuplitega. Enamik väljapanekust ongi looduspildid, kuid on ka portreesid, linnavaateid jm, äratundmisrõõmu jagub paljudele.
 «Mulle meeldib maalida loodust, kui see on täies ehtes. Looduses peab kõik olema külluslik, siis on ka pildid värvidest tulvil. Talvist loodust ei meeldi maalida – see on liiga must ja valge,» on rääkinud kunstnik.

Fjodorov sündis 18. aprillil 1937 Petserimaal. Valka tuli ta viieaastasena, lõpetas siin kooli ja elas siin kuni lahkumiseni käesoleva aasta mais. Koolis tegi karikatuure ja tüdrukute portreesid. Kunstikooli sisse ei saanud, õppis traktoristiks, töötas masinatraktorijaamas. Sõjavägi viis ta Odessasse lennuväkke. Valgas töötas depoos. Kunsti õppis ta Tartu kunstimuuseumi kaugõppekursustel ja Valga kultuurimaja kunstiringis, voolimist Riias. Täiendas ta end lisaks mitmesugustel kursustel. Ta oli Tartu Kunstnike Liidu liige.

Maale on ta teinud 300 ringis, millest näitusel väljas on sadakond ja mis kõik on ka müügis. Ühe maali hind on ca 100 eurot.

Ravimtaimepäeva KAVA:

Kell 10.30 VÄEKATE TAIMEDE õpituba

I osa MÄLU JA KESKENDUMINE

II osa TAIMED STRESSI KORRAL

Kell 14 TAIMEDE MAAGIA töötuba 

Õpituba:

I osa: „MÄLU JA KESKENDUMINE“

Märkad ehmatusega, et ei mäleta enam selle inimese nime või:

• Luuletus ei jää pähe?
• Miks ma seisan köögi uksel?
• Autovõtmed on jälle kadunud?

Kui need hetked on Sulle tuttavad, siis tule ja saa osa õpitoast, kus räägime:

• Mis mõjutab mälu
• Kuidas anda mälule puhkust
• Kuna tuleks alustada mälu toetamist
• Kuidas ja millega toita oma mälu
• Millised toidulisandid oleksid kasulikud ajule ja keskendumisele
• Millised hingamisharjutused suurendavad ajutegevust

II osa: „KUIDAS SAAN ENNAST AIDATA STRESSI KORRAL“

Räägime, millised ravitaimed ja loodusannid, tegevused tulevad meile appi, et parandada keskendumisvõimet ning suurendada hallide ajurakkude hinnalisi oskusi.

Millised on need väekad Eestimaa taimed, kes on ühelt poolt rahustava toimega ja teisalt annavad energiat? Millised taimed aitavad meil paremini kohaneda? Kuhu vajutada, kuidas hingata, kui kops hüppab üle maksa? Milliseid abilisi valida kapslist ja milliseid minna ise metsa korjama?

Töötuba "TAIMEDE MAAGIA"

Kas oled kunagi kandnud taskus kastanimuna või hoopiski mõnda õit rinnas või juustes?

Erinevad taimed mõjutavad meie olemist ja tegemisi erinevalt ning sellest mõjust tuleb  töötoas lähemalt juttu. Alati ei pea taimi sisse sööma, et neist abi oleks, vaid piisab, kui need taimed on lihtsalt meie lähedal, et meid toetada raskel hetkel või tuua meie ellu soovide täitumist. Muide, on ka taimi, mida lastele tasku pistes muudab nad sõnakuulelikumaks.

Töötoas osaleja saab Angelika juhendamisel panna kokku endale personaalse energiat ja aastaringi toetavad taimed. Taimed lähevad taimekotti, mida kutsutakse taiakotiks.

Angelikal on kaasas tosinkond taime, mis kõik esindavad mitmeid maagilisi traditsioone ja võimeid ja me üheskoos valime omale oma taimed, mida kantakse taiakotikestes. Oma eriliselt väeka taimede jaoks mõeldud taiakotikese saad ise varem kodus ette meisterdada või ka kohapealt osta. 

Erineval aastaajal on meil erinevad soovid ja vajadused - tule ja pane need idanema kasutades taimede väge, planeetide ja elementide teejuhiseid.

                                                         ***

Koolitaja Angelika Somelar tegelenud inimeste nõustamisega erinevate hädade ja vaevuste korral pea 30 aastat ja koolitamisega üle 20 aasta.

Töötoas osalemiseks registreeri: margit@valgamuuseum.ee või 7668863.

Osalemine on TASUTA. Kaasa palume võtta pintsetid.

Ravimtaimepäeva toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp.

Kas oled kunagi kandnud taskus kastanimuna või hoopiski mõnda õit rinnas või juustes?

Erinevad taimed mõjutavad meie olemist ja tegemisi erinevalt ning sellest mõjust tuleb  töötoas lähemalt juttu. Alati ei pea taimi sisse sööma, et neist abi oleks, vaid piisab, kui need taimed on lihtsalt meie lähedal, et meid toetada raskel hetkel või tuua meie ellu soovide täitumist. Muide, on ka taimi, mida lastele tasku pistes muudab nad sõnakuulelikumaks.

Töötoas osaleja saab Angelika juhendamisel panna kokku endale personaalse energiat ja aastaringi toetavad taimed. Taimed lähevad taimekotti, mida kutsutakse taiakotiks.

Angelikal on kaasas tosinkond taime, mis kõik esindavad mitmeid maagilisi traditsioone ja võimeid ja me üheskoos valime omale oma taimed, mida kantakse taiakotikestes. Oma eriliselt väeka taimede jaoks mõeldud taiakotikese saad ise varem kodus ette meisterdada või ka kohapealt osta. 

Erineval aastaajal on meil erinevad soovid ja vajadused - tule ja pane need idanema kasutades taimede väge, planeetide ja elementide teejuhiseid.

                                                          ***

Koolitaja Angelika Somelar tegelenud inimeste nõustamisega erinevate hädade ja vaevuste korral pea 30 aastat ja koolitamisega üle 20 aasta.

Töötoas osalemiseks registreeri: margit@valgamuuseum.ee või 7668863.

Osalemine on TASUTA. Kaasa palume võtta pintsetid.

Ravimtaimepäeva toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp.

Maailmahariduskuu haridusprogrammid toimuvad muuseumis 10.10 – 14.10.22 kell 9:30; 11:00 ja 12:30 ning on suunatud eeskätt lastele ja noortele. Programm kestab kokku 1,5 tundi. Noored külastavad kimono näitust, osalevad teetseremoonial ja muusika ning manga töötoas.

Teetseremoonia toimub ruumis, mis on kujundatud selleks sündmuseks, et kiirustavas argipäevas korraks aeg maha võtta, pühenduda kombetalitusele ja unustada kõik argimured. Manga töötoas saab seevastu joonistada mangat ehk jaapanipäraseid koomikseid. Manga on levinud meelelahutus Jaapanis, mida loevad nii noored kui ka vanad. Muusikatoas tutvutakse Jaapani muusikastiilidega ja kommetega.

Osalemine haridusprogrammis on kõigile tasuta. Haridusprogrammi viiakse läbi koostöös Valga Gümnaasiumiga, Eesti Kunstimuuseumi ja Adamson Ericu muuseumiga ning Jaapani Suursaatkonnaga Eestis.

Registreeri programmile: marju@valgamuuseum või helista muuseumi klienditeenindajale tel: 766 8863

Kutsume Valga õpilasi, muusika- ja kultuurihuvilisi tutvuma Janis Cimze kui suure koolmeistri ja kultuurilooja õpetaja tööga Valgas 1849 - 1890, kui meie linnas asus Liivimaa õpetajate kool, mis omakorda on pannud aluse kogu Eesti haridusele ja muusikale.

Meie kultuuriseminari mõtteks on näidata Valga elu tähesära-aegu ligi 200 aasta jooksul, et värskendada pilku ka meie ajale, kanda inspiratsiooni Valga noortele ja muusika- ning kultuurirahvale.  

Kõnelevad:

Janis Cimze jäljed Eestimaal -- Priit Riemann, Valga muuseum

Janis Cimze kui Eesti heliloojate õpetaja -- Neeme Punder, Valga muuseum

Eestlased Lätis läbi aegade -- Pärja Svarpstina, Riia Eesti Selts

Janis Cimze (1814  - 1881), läti õpetaja ja muusik, lõi Liivimaal õpetajate koolituse algul Volmaris ja siis Valgas. 
Cimze seminaris sai hea hariduse üle 100 eesti noormehe. Siin õppisid Carl Robert Jakobson, Ado Grenzstein, Anton Jürgenstein, Hans Rebane, Joosep Kapp, Andres Erlemann, Mihkel Kampmaa (Kampmann), Hans Einer, Aleksander Kunileid-Saebelmann, Friedrich Saebelmann, Aleksander Thomson, Johannes Eglon ja Aleksander Läte -- nendeta ei kujuta me Eesti kultuuri kujunemise aega ette.

2023 on taas tulekul noorte laulu- ja tantsupidu -- võime uhkusega öelda, et Eesti laulupidude häll on asunud Valgas!

Kohtumiseni Valga Muuseumi galeriis teisipäeval, 11. oktoobril kell 15.00

Eha Komissarov: "Küsimuses on 1960/70 vahetuse Eesti kunsti kõige avameelsem seksuaalsuse väljendamine, silmanähtavalt „Kollase allveelaeva“ mütoloogiast ja joonistusstiilist innustatud tušijoonistuste sari, kus linna defineeritakse mängude, moe ja armastusest haaratud hulkade kaudu. Eljand teostab oma paradiisiunelmad juugendlikus käsitluses, maskeerimaks oma vabadusejanu dekadentliku rafineeritusega. Ent võime teda käsitleda teerajajana – keskkonna potentsiaalsed uuenemisvõimalused, tänav karnevali asukohana, häppeningide toimumiskohana, sciene fictioni ideede mängutõmbamine jms, mida Eljand kasutas oma sarjades, levivad järgmisel kümnendil arvukates tõlgendustes.

Kuigi Eestis oli noortekultuuril marginaalne ja piiratud roll – visuaalne kogemus pärines peaasjalikult kunstialbumitest, plaadiümbristelt ja noortemoest –, mõjutas see oma nägemusega kunsti. See kultuurikiht tarbis reaalselt eksisteerivat Lääne massikultuuri meelsamini kui elitaarseid kunstiideid, millega eelnevad põlvkonnad end siduda püüdsid. Ülevi Eljandi „Tulnukad Tallinnas“ kõlbaks igati illustreerima kohaliku noorsookultuuri meeleolusid; psühhedeelilise hipikultuuri esindajate dessant õhupallidel maandub keset Tallinna südalinna, ja – oh imet! – tulnukaid ootavad ees samasuguse kultuuri esindajad."

Ülevi Eljand sündis 1. oktoobril 1947 Valgas. Õppis aastatel 1966-1971 ERKI-s arhitektuuri. On Eesti Arhitektide Liidu liige. Töötas aastatel 1972-1990 EKE Projektis ja 1991-1992 Soomes arhitektina. 1993-2005 oli Valga linnaarhitekt  ning 2005-2017 Võru linnarhitekt. Tuntumad tööd: Värska sanatooriumikompleks, Eesti Suursaatkonna juurdeehitus Moskvas (mõlemad koos Vilen Künnapuga), Tallinna botaanikaaia administratiivhoone, Lepanina hotell Kablis, jahinduskeskus Belgorodis (Venemaal). Kavandanud hulgaliselt eramuid ja suvilaid. Kujundanud ning arendanud Valga, Võru ja Otepää linnaruumi. Popkunstnikuna kuulus koos Ando Keskküla, Leonhard Lapini, Andres Toltsi jt kunstirühmitusse Soup 69. Tema loomet leidub nii Eesti Kunstimuuseumis, Eesti Arhitektuurimuuseumis, kui ka erakogudes. On mänginud viiulit ansamblis Peoleo.

Näituse kuraator: Hanno Valdmann.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja Valga vald.

Tundidesse registreerimine: marju@valgamuuseum.ee

Koolitusel tutvustatakse toorainet, millest tänapäeval seepi valmistatakse, räägitakse valmistamise tehnoloogiast ja õpitakse koostama retsepti. Seep valmib külmprotsess-meetodil kasutades NaOH erinevatest looduslikest rasvadest ja õlidest. Lisanditeks kasutatakse erinevaid marju, ravim-ja maitsetaimed, savi jne.
Praktilise tööna tehakse seepi. Iga osaleja saab koju kaasa oma valmistatud tooted ja juhendmaterjali.

Töötuba juhendab Marju Kullik.

Osalemistasu 5€

Registreerimine T-L telefonil 7668863.

Töötoa toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Valga vald.

Vaibakunstnik, õpetaja, kirjanik, muuseumilooja ja talupidaja Anu Raud on kogu oma elu süvenenud Eesti rahvakunstipärandisse. Tema loodu on hingestatud, sügava tunnetusega ja ausameelne, üdini kantud maa-, kodu- ja inimesearmastusest.

Sugulussidemete kaudu Läti ja Valga sugemetega kunstniku isikunäitus Valga Muuseumi galeriis „Kuue ruuduga aken“ on visuaalne järg sel aastal ilmunud samanimelisele raamatule ja juhatab sisse tema saabuva juubeli tähistamise pidustused. Läbi selle akna kumab kunstniku praegune ja varasem elu, Eesti loodus ja riik, inimesed ja meie igapäev koos laulupidude, tähtpäevade ja muude isikliku elu sündmustega. Oma lugu jutustab iga vaip.

Uue tahuna Anu loomingus köidavad näitusel pilku rõõmsavärvilised põrandavaibad, rõõmsa tuju kingivad humoorikad Mulgi mustritega nöörvaibad ning jõulukuuserollis on Kihnu körtidest tehtud „Emapuu“.

Näituse koostaja: Neeme Punder
Kujundus: Madis Liplap
Tekstid: Anu Raud
Graafiline disain: Everi Vähi
Tõlge: Marite Uibo

Vaiba kudumise abikäed: Merike Lond, Eva Maaten ja Reita Taalmaa.

Põrandavaipade vaibameister: Aivi Valliste

Teosed:  Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Heimtali muuseum, Valga Gümnaasium, Anu Raua erakogu

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Valga Vallavalitsus

Mosaiikküünla valmistamise õpituba on huvitav ja omanäoline taaskasutusprojekt, mille valmistamiseks saab kasutada koduseid küünlajääke. Tegemist on lihtsa ja põneva meisterdamisega, mis sobib nii suurtele, kui väikestele ja mille valmistamine annab elamuse kogu päevaks. 

Õpitoas valmistab iga osaleja endale küünla, mille saab koju kaasa võtta. Kõik vajalikud materjalid on juhendajate poolt tagatud.

Mosaiikküünla valmistamise õpituba sobib igas vanuses küünlasõbrale. Sellega saab hakkama nii koolieelik kui juba küpsemas eas vanaema-vanaisa. 

Õpituba juhendavad Kaabsoo küünlameistrid.

Kestus 1,5-2 h.

Osalustasu 5€.

Registreerimine: margit@valgamuuseum.ee või telefonil 7668863.

Õpitoa toimumist toetab Valga Vallavalitsus.

NB Kohapeal on võimalik Kaabsoo küünlaid kaasa osta.

Valga muuseumis avaneb 01. veebruaril 2023 kell 16 Tartu Kunstimuuseumi koostatud näitus, mille keskmes on naise kujutamine 1920.–1980. aastate Eesti skulptuuris.

Skulptuurile kui kunstiliigile on omane huvi inimkeha vormide väljendamise vastu. Nii nagu mujal maailmas, on naine kui muusa olnud loovuse allikaks arvukatele Eesti 20. sajandi skulptoritele. Näitus tutvustab Tartu Kunstimuuseumi skulptuurikogu põhjal tuntud Eesti kujurite loomingus nii igavikulist kui ka ajas muutuvat nägemust naisest.

Varasemad näitusele valitud teosed on pärit 1920. ja 1930. aastatest, mil kunstiharidus muutus ka siin kättesaadavamaks. Välismõjude eeskujul hakkas tasapisi välja kujunema rahvuslike joontega Eesti skulptuur. Kunstiareenile astusid esimesed Eestis kõrghariduse saanud skulptorid, keda nüüd saame pidada Eesti skulptuuri klassikuteks. Kuigi mitmed neist lahkusid Eestist II maailmasõja tagajärjel, oli tee rajatud järgnevatele skulptorite põlvkondadele.  

Näitusele valitud kunstnikud: Juta Eskel, Lagle Israel, Ellen Kolk, Jaan Koort, Ilme Kuld, Lydia Laas, Elfriide Maran, Signe Mölder, Juhan Paberit, Hille Palm, Salme Riig-Schönberg, Aulin Rimm, Enn Roos, Martin Saks, Ferdi Sannamees, Anton Starkopf, Linda Sõber, Endel Taniloo, Elin Tober, Matti Varik, Edgar Viies, Ülo Õun

Kuraator: Annegret Kriisa

Graafiline disain: Katrin Nõu

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Lisainfo: Annegret Kriisa, annegret.kriisa@tartmus.ee

Ferdi Sannamees (1895-1963) on üks olulisemaid skulptoreid Eesti kunstiloos. Tema karakteersed psühholoogilised portreed, tundlikud figuraalsed skulptuurid ja kaalukad monumendid on jätnud sügava jälje siinsesse kultuurimällu. Sannamees sündis Lõuna-Eestis Arula külas (praegusel Valgamaal) ning oma kooliteed alustas ta kodulähedaselt Otepäält. Pärast töötamist Rakveres ühes fotoäris ja teenimist nii tsaari kui Eesti Vabariigi armees jõudis ta noore mehena Tartusse värskeltloodud Pallase kunstikooli, mille lõpetas legendaarse esimese lennu hulgas. Teda õpetasid tuntud kunstnikud, nagu Konrad Mägi ja Anton Starkopf ning veel enne kooli lõpetamist sai ta ka ise õpetajana kätt proovida sealses kipsivaluklassis. Seega Sannamehes nähti juba noorest peast suur annet, mis tema loometee jooksul ka jõudsalt edasi arenes. Olulist mõju tema loomingule avaldasid ka reisid Dresdenisse ja Pariisi, ning ka tema enda teosed jõudsid rahvusvahelisele kunstiväljale. Kuid valdava osa oma professionaalsest elust veetis Sannamees siiski Tallinnas, kus valmisid tema mitmed olulisimad portreed ja allegoorilised skulptuurid ning ka keerulise elulooga Vabadussõja mälestussammas „Reaalipoiss“, mille koopia on endiselt Reaalkooli kõrval aukohal. Oma pika ja viljaka loometee jooksul kirjutas Sannamees ennast sügavale Eesti kunstiajalukku ning tema teostest tuntakse rõõmu siiamaani. Oma juurte ja sünnipaiga tõttu on just Valga Muuseum see õige koht tema elust ja loomingust rääkimiseks.

Loengu läbiviija Magdaleena Maasik töötab Tallinnas Kumu kunstimuuseumis näituste koordinaatorina ning omandab magistrikraadi Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis Eesti Kunstiakadeemias.

Loeng on kõigile tasuta.

Vähe on Eestis inimesi, kes ei tea või pole kuulnud midagi Sangaste lossist. Hoopis rohkem on neid, kes ei tea ja ei tunne Sangaste lossi peremeest ja mõisnikku Friedrich Georg Magnus von Bergi. Jalutame läbi krahv Bergi elu ja oleme kõrvaltvaatajateks ning imetlejateks, kuidas üks mees oskas, suutis ja jõudis nii palju.

Krahv Bergi eluloost räägivad koduloouurija Anneli Puksov ja Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk.

Osavõtt on kõigile tasuta!

Alates 2023. aastast jõuab Nukuteatrimuuseumi rändnäitus „Teatrinukkude võlumaailm“ paikadesse üle Eesti. Nukuteatrimuuseum asub Tallinna vanalinnas Eesti Noorsooteatri kõrval ning on koduks üle 800 teatrinukule, kes on kunagi laval üles astunud. 

Rändnäitus on lühivorm Nukuteatrimuuseumi püsiekspositsioonist ning pakub sellega sarnaselt teadmisi ajaloost, võimalust ise teatrinukkudega mängida ning tutvuda lavastust ettevalmistava protsessiga.

Rändnäitus koosneb väikestest teatrinukkude lavadest, millel igaüks saab proovida näitleja ametit. Näitus tutvustab kõige rohkem levinud nukuliike – varjunukke, lauanukke, käpiknukke, varrasnukke ning marionette. Kõikide nende liikidega on võimalik tutvuda nii Nukuteatrimuuseumi püsikspositsioonis kui ka rändnäitusel. Igat nukuliiki esindab üks või mitu näidet Nukuteatri (tänase Eesti Noorsooteatri) kunagistest lavastustest. Enamjaolt on tegemist väärtuslike originaalnukkude koopiatega, mille on valmistanud Eesti Noorsooteatri nukumeistrid. Näitusele on valitud nukud läbi 70 aasta. Nukkude valik peegeldab ka Nukuteatri endisi ning praeguseid kunstilisi juhte ja peakunstnikke.

Näituse kuraator: Gerli Mägi

Kujundus ja teostus: Loovagentuur PULT

Projektijuht: Iti Niinemets

Toimetaja: Helena Läks

Brošüüri kujundaja: Helmi-Elfriede Arrak

Nukkude koopiate valmistajad: Annika Aedma, Evelin Vassar, Mihkel Vooglaid
Täname: Teatri- ja Muusikamuuseum

Jesmoniidist ovaalsete aluste tegemine on lihtne ja väga tore ettevõtmine. Materjal ise on juba väga huvitav ning pakub põnevust ka meestele.

Jesmoniidi töötoas valmib ovaalne alus, mida saab kasutada nt võtmete hoiustamiseks, küünla alusena, köögis maitseainete topside organiseerimiseks, kombineerida karbikestega ehete jaoks jne.

Jesmoniidist ovaalse aluse töötuba kestab orienteeruvalt 2h. Mingeid eelnevaid teadmisi töötoas osalemiseks pole vaja.

Töötuba viib läbi Kati Banhard, tema tegemistega saad tutvuda siin: www.mekardia.ee

Osalemistasu on 10 eurot.

Kiirusta, sest kohtade arv on piiratud.

Registreerimine: margit@valgamuuseum.ee

Töötoa läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital.

Lektor Ilma Adamson.

MÖÖ programm:

16:00 Ettekanne. Ilma Adamson „Minni Vähi ja Ullo Toomi tantsuline pärand“

17:30 Töötoad 

18:00 Ekstreemrattasõitjate šõu - esinevad Läti trikiratturid

18:45 Liigume koos Shaté Tantsukooli tüdrukutega

19:00 Rattamatk Valga-Valka - giid Karin Varblane (tule oma rattaga, eelregistreerimine margit@valgamuuseum.ee)

19:00 Püsiekspositsioonis ekskursioon läti keeles - giid Ligita Drubiņa

19.30 Ettekanne. Tervisliku toimumise kohta käivaid müüte murrab Aasa Põder

20:00 Mälumäng "Liigutame ajusid"

21:00 Püsiekspositsioonis ekskursioon eesti keeles - giid Priit Riemann

22:15 Pargikino „Olemise ilu“ – loodusest ja logelemisest, muuseumi hoovis

Kell 16-23 toimub muuseumis traditsiooniline otsimismäng

Kõik tegevused TASUTA.

Kõhud täidab Mulgi Mugila.

Muzeju nakts „Rosība naktī”

20.05.2023

Programma Valgas Muzejā:

16:00 Referāts  –  Ilma Adamson „Minni Vähi un Ullo Toomi deju mantojums“

17:30 Radošās darbnīcas

18:00 Ekstrēmais velo šovs – uzstāsies velo triku meistari no Latvijas

18:45 Kustēsimies kopā ar deju skolas „Shaté” meitenēm

19:00 Velopārgājiens Valga-Valka – gide Karin Varblane (nāc ar savu velosipēdu; pieteikšanās margit@valgamuuseum.ee)

19:00 Ekskursija (latviešu valodā) – gide Ligita Drubiņa

20:00 Viktorīna

21:00 Ekskursija (igauņu valodā) – gids Priit Riemann

22:15 Kinoteātris parkā: „Esības skaistums“ – par dabu un auglīgu slaistīšanos; muzeja pagalmā

Plkst. 16-23 muzejā norisināsies tradicionālā meklēšanas spēle

Visas aktivitātes BEZ MAKSAS.

Vēderus piepilda „Mulgi mugila”.

8. juunil kell 13 antakse Valgas Säde pargis (halva ilma korral Valga Muuseumis) üle järjekordne August Gailiti nimeline novelliauhind. Novelliauhina laureaadiks valis žürii sel aastal Katariina Libe ja tema novelli "Enesetapja".

Kirjandussündmuse ajakava:
13.00 Esineb pärimusmuusik Koidu Ahk
13.15 Žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnavõtt
13.20 Valga vallavanem Monika Rogenbaum annab üle auhinna
13.25 Auhinnasaaja Katariina Libe sõnavõtt
13.35 Esineb pärimusmuusik Kodu Ahk
13.50 Skulptor Jaak Soansi loeng “Skulpturaalsed jalajäljed Valgas” 

Kirjandussündmust toetab Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Valga vald, Valga Muuseum, Valga Keskraamatukogu.

August Gailiti nimeline novelliauhind antakse välja kaheksandat korda.

8. juunil, algusega kell 16.00 toimub Valga Muuseumis trükise "Elavad vanalinnad. Valga" esitlus.

Kingitusena ootavad esitlusel osalejaid tasuta trükisoojad raamatud.

Trükiste sari „Elavad vanalinnad“ avab üheksa Eesti linna – Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi ja Võru – muinsuskaitseala loo kohalike inimeste vaatenurgast. Trükistes tutvustatakse vanalinnade väärtusi ja kujunemist ning uuritakse, mis on vajalik selleks, et sünniks nüüdisaegne, kestlik ja elav linnasüda. Vanalinn on väikelinna elu tuiksoon, mis koondab endasse igapäevaeluks vajalikke linnalisi funktsioone ja mitmekesiseid ruumilisi kihistusi, aga ka linna sotsiaalse keskme. Igas vanalinnas on peidus sellele linnale omane identiteet.

Trükised on koostatud koostöös kohalike kogukondadega Muinsuskaitseameti ning Norra Kultuuripärandi Ameti partnerprojekti „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu“ raames. Projekti rahastati Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra toetuste 2014.–2021. aasta programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“
Trükis on eesti keeles, raamatu lõpus on ingliskeelne kokkuvõte.

Olete oodatud osalema!

Lühiloengus antakse ülevaade Eesti arheoloogilistest ja etnograafilistest kõlavöödest ning vööde rollist rahvakommetes. Põhiosa töötoast on praktiline – õpitakse kõlavöö mustri lugemist ja mustri põhjal vöö üles rakendamist ning kudumist.

Õpituba juhendab pärandihoidja Marit Külv.

Osalemistasu on 10€, materjal on hinnas.

Kohtade arv on piiratud, registreerimine margit@valgamuuseum.ee
NB! Kui sul on kindel mustrisoov, kas kihelkonna järgi või lihtsalt mõni meeldiv muster, anna sellest registreerimisel teada.

Õpitoa toimumist toetab Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp.

Alkohol on käinud eluga pikalt kaasas, kultuuriga üsna selle algusest peale. Alguses oli see pigem raviotstarbe või rituaalse tähendusega.

Alkoholil on pikk ja värvikas ajalugu. Selle eesmärgipärane tootmine on küll ühine paljudele kultuuridele, kuid geograafilised, religioossed, kultuurilised ja sotsioloogilised eripärad loovad maailma eri piirkondade ja rahvaste jookides erakordselt nauditava mitmekesisuse. Igaüks võib leida midagi oma maitsele sõltuvalt tujust, tervisest, seltskonnast ja veel mitmetest asjaoludest. Kuid nii nagu süüa, riietuda ja üldse elada on võimalik kvaliteetsemalt ja kultuursemalt, kusjuures see ei ole kindlasti seotud jõukusega, nii on ka võimalik juua kultuurselt. See on kultuuri osa, mis settinud läbi aja.

Viskiklubi UBC president Toomas Tiivel räägib alkoholi ajaloost, valmistamisviisidest ja tähtsusest erinevates kultuuriruumides.

Ettekanne on tasuta.

Valga Muuseumis toimub 4. juulil eriline sündmus nimega SikSak ajastupidu, kus taaselustatakse „Moodsa rõiva päev“ ning tutvustatakse nõukogudeaegset riidemoodi. Üritus on pühendatud Valga õmblusvabriku 60. aastapäevale ning toimub muuseumi hoovis ja galeriis.

KAVA

14.00 loeng "Mood Eestis nõukogude perioodil. Kai Saar moekunstnikuna“

15.00 Nõukogude aja moedemonstratsioon 

16.00 õmblusmasinanäituse "Unustatud kaunitar" avamine

Vestlusring endiste Valga õmblusvabriku töötajatega

Osavust saab proovida Gato õuemängudes.

Osalemine tasuta.

Lahttasku on eesti naise rahvarõivakomplekti kuuluv üksikosa. See on trapetsi- või ristkülikukujuline lahtine tasku, mis seotakse paelaga vööle.

Esialgu olid taskud hästi lihtsad ja nende välimusele rõhku ei pandud, kuna neid kanti riiete all. Kuna taskud välja ei paistnud, tehti need riidejääkidest või suisa vanadest, kulunud riiete tükkidest. Taskud kinnitati seeliku alla paremale poole seelikuava kohale. Nii oli hea läbi ava taskust tarvilikku kätte saada.
Seeliku peal on lahttaskut kantud hilisemal ajal. Kui need aga juba seeliku peal nähtaval olid, siis kaunistati need hoole ja armastusega. Taskutele tehti tikandite, helmeste või aplikatsioonidega taimemotiivid või geomeetrilised mustrid.

Koolitaja: Natalia Karu
Hind: 5.-
REGISTREERI: https://forms.gle/rVZbEGwsxZkrvCPy5

Lahttasku on eesti naise rahvarõivakomplekti kuuluv üksikosa. See on trapetsi- või ristkülikukujuline lahtine tasku, mis seotakse paelaga vööle.

Esialgu olid taskud hästi lihtsad ja nende välimusele rõhku ei pandud, kuna neid kanti riiete all. Kuna taskud välja ei paistnud, tehti need riidejääkidest või suisa vanadest, kulunud riiete tükkidest. Taskud kinnitati seeliku alla paremale poole seelikuava kohale. Nii oli hea läbi ava taskust tarvilikku kätte saada.
Seeliku peal on lahttaskut kantud hilisemal ajal. Kui need aga juba seeliku peal nähtaval olid, siis kaunistati need hoole ja armastusega. Taskutele tehti tikandite, helmeste või aplikatsioonidega taimemotiivid või geomeetrilised mustrid.

Koolitaja: Natalia Karu
Hind: 5.-
REGISTREERI: marju@valgamuuseum.ee ;

Einar Härmi kollektsioon näitusel „Munadepühad“

Einar Härmi kollektsioon näitusel „Munadepühad“

Munadepüha näitus Valga Muuseumis

Munadepüha näitus Valga Muuseumis

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia metallitöö eriala üliõpilaste tööde näitus „Vorm“

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia metallitöö eriala üliõpilaste tööde näitus „Vorm“