Tartu Ülikooli maaliosakonnast nii bakalaureuse kui magistri kraadi saanud Siiri Jüris (snd 1992) õpib parajasti Rootsi Kuninglikus Kunstiakadeemias Stockholmis. Jüris on terve oma loometee jooksul kujutanud peamiselt inimest, kuid on liikunud realistlikumalt (kuigi siiski nihestatud) lähenemiselt üha enam abstraktsusse. Otsides elumuutust, asus Jüris pärast maaliõpinguid omandama põetaja ametit, mis tõi teisenemise ka tema loomingusse. Maalidele ilmusid hooldusõpikutest tuttavad poosid ja võtted, nende tehniline kihiline lahendus soovis edasi anda naha füüsilist tunnetust ning kutsuda maalipinna kaudu vaatajas esile samasuguseid kõhedaid emotsioone, nagu tekitab keha füüsiliste vaeguste nägemine. Praeguse näituse komplekt jätkab sarnaseid kontaktiotsinguid pehmemas vormis, kuid kujutatu kehalisus pole kuhugi kadunud.

Läti Kunstiakadeemias maali õppinud Kaspars Brambergs (snd 1974) on juba aastaid kasutanud oma maalidel erinevaid geoloogilisi materjale. Kui tema varasemaid, kihilisi sgrafiitot meenutava faktuuriga teoseid sai veel kirjeldada kui maale, siis viimastel aastatel on Brambergsi teosed üha enam liikunud kolmemõõtmelisse ruumi. See on tema loomingu materiaalsust suurendanud, kuigi põhjuseks, mis paneb vaataja nendega pea füüsilist kontakti otsima, on teoste pindmine struktuur, mis on aastate jooksul üha võimendunud. Tema viimase aja looming ongi justkui algsete kompositsioonide mikroskoobi all nähtav suurendus.

Varem on Tartu Kunstnike Liidu ja Valga Muuseumi koostöös toimunud näitused „Piiripealne” (2018, kunstnikud Eva Mustonen, Laura Põld, Anna-Maria Saar, Diana Tamane, Kadri Toom) ja „Kõiksus” (2019, kunstnikud Mirjam Hinn, Eero Ijavoinen, Enn Põldroos). Kõigi kolme näituse kuraator on Peeter Talvistu.