Menüü

Uudised

14:26 29. oktoober 2021

Püha Katariinast kodustatud Kadriks: kuidas muuta kadripäev pikalt meeldejäävaks?

Mitte ühegi kadripäeva tähistava rahva kombestik pole säilinud nii rikkalikuna kui meil, eestimaalastel. Ometi on juba vaid napi 100 aasta jooksul see vana ja väärikas tähtpäev oma endise elujõu kaotanud. Kadrisandid on aastatega oluliselt noorenenud, sandiperedes kohtab üha harvem värvikaid tegelaskujusid. Arhailiste õnnistamis- ja tänamislaulude asemel kostuvad tubades lihtsad lastelaulukesed ning mahlakad täiskasvanute naljad on sootuks oma koha kaotanud.

 

Kadripäeva tähistamise komme on seotud uskumusega esivanemate hingede tagasipöördumisest meie sekka. Päevaga seotud iidne pärimus ei ole tänapäevani kahjuks säilinud. Võime vaid oletada, et kunagi võis olla see seotud naisterahvaste üleminekuriitusega, et tähistada tütarlapseeast täisikka jõudmist.  Alles hiljem segunes see 4. sajandil märtrisurma surnud püha Aleksandria Katariina austamisega, mis eestlaste suus koduselt Kadriks muutus. Lihtsa talurahva jaoks tähendas kadripäev naistepüha, mil tehti algust tubaste töödega.

Päevased ja õhtused kadrid

Lammaste kaitsja Katariina mälestuspäev oli tuntud ka lambapäevana, sest päevasel ajal käidi uste taga määgimas, et pererahvale karjaõnne kindlustada. Määgijateks olid pigem lapsed ja naised, vähem mehed.

Lääne-Eestis käisid päevasel ajal kadriks vanemad ning vaesemad tagasihoidlikult maskeeritud naised, kelle jaoks olid kogutud annid hädavajalikud elus püsimiseks. Seepärast eelistasid nad sandis käia üksi ning kasutasid saadud toitu, villa ja lina vaid enda tarbeks.

Õhtustel sanditajatel olid juba suurejoonelisemad plaanid – ande koguti ühise suure kadripeo tarbeks. Mõnel pool kujutas pidu suurt simmanit, teisal aga mängiti maha 60-70 osalejaga pulmapidu, mis võis kesta päevi. Seepärast poetati kadrisantide annikotti just neid pühadetoite, mida ühisele peolauale sünniks panna: lambaliha, kukki-kanu, käkke, ube-herneid, pähkleid, karaskit, leiba, õlut. Järelpidudest võtsid osa ka need, kes ise sanditamas ei käinud, kuid panustasid sellevõrra usinamalt pidulaua sättimisse ja toidu valmistamisse.

Ise tehtud, hästi tehtud!

Kadripäev nagu paljud teisedki rahvakalendri tähtpäevad on olnud alati kogukonna läbikäimise ja lõõgastumise seisukohalt oluline. Kadrisantide poolt toodavast karjaõnnest on meie põlvkonnas siiani tõelist puudust tundnud vaid vähesed. Tänastes oludes aga tajume, et piirangutevabad karjakesi koosolemised ongi üks suur karjaõnn. Vajame elusolemiseks üksteise lähedust ja head seltskonda.

Eesti Folkloorinõukogu ärgitab juba neljandat aastat üle-eestilise “Hakkame santima!” aktsiooniga mardi- ning kadripäeva tähistama ning seda just perekeskselt või täiskasvanute seas. Et kadripäev mööduks tänavu nii tormiliselt, et seda oleks veel takkajärele kogu aasta põhjust mäletada, tuleb selleks juba varakult ettevalmistusi teha. Septembrist novembrini toimuvad Eesti eri paikades koolitused, mis ka täiskasvanute silmad särama löövad.

 

Kadripäeva kombestiku koolitus koolidele - annab ülevaate kadripäeva ajaloolisest kujunemisest, kombestikust, kadripere maskeerimisvõimalustest ning muidugi lauludest ja naljadest. Koolituse läbiviijad on Marju Rebane ja Margit Behrsin.

 

Kadripäeva toidukoolitus (Valgamaa Kutseõppekeskuses, 3.11.2021, kell 10-14) - on suunatud pere-, sõpraderingis või suuremas kogukonnas kadripäeva tähistajatele. Kes santima ei taha minna, saab püha pidada kas kodus või rahvamajas kadripäeva pidu ettevalmistades. Koolituse käigus antakse ülevaade kadripäeva tavanditoitudest ja kombestikust ning valmistatakse üheskoos just sel päeval pidulauale sobivad road.

Koolituse viib läbi Inga Paenurm - aasta kokk 2005, president Toomas Hendrik Ilvese administratsiooni köögi kokk, Markofka söögimaja perenaine.

 

 

Kadripidu 24.11.21 kell 17, tasuta – lugusid räägib Piret Päär ning muusikat teeb Cätlin Mägi.

Piret Päär ja Cätlin Mägi on koostööd teinud pea veerand sajandit. Seekordne kava toob kuulaja ette muusikalised jutud ehk kaks kunstivormi on saanud üheks tervikuks, mis täiendavad teineteist.

Piret jutustab lugusid, mis talle viimasel ajal on armsaks saanud. Jutuvestjad teavad, et mitte nemad ei vali lugusid vaid lood neid. Mõned tulevad ja jäävad, mõned rändavad edasi.

Cätlin haarab kaasa lisaks parmupillidele, torupillile ja viledele ka elektroonilised efektiplokid ja luuperi, millega muusika juttudesse põimitakse ja omavahel ühendatakse.

 

 

Täpsema teabe leiad “Hakkame santima!” kodulehelt aadressil hakkamesantima.ee/koolitused/

 

Registreerimisinfo toidukoolitusele: marju@valgamuuseum.ee
Valgamaa kuraator

Marju Rebane

Tel: 5590 0379