Oleme avatud
Teisipäevast reedeni 11–18
Laupäeviti 10–15
v.a RIIGIPÜHAD
Harjumuspäraselt seostatakse Sangaste kalmistut kuulsa krahv Bergi puhkepaigana. Kuid Sangaste kalmistule on maetud ka teisi suurmehi. Nimelt on siia maetud üks Eesti esimene arstiteaduste doktoreid Peeter Hellat. Sellel aastal möödub tema surmast 110 aastat.
Peeter Hellat (1857-1912) sündis Sangaste kihelkonnas Savi talus 12-lapselise perekonna eelviimase lapsena. Tema haridustee kujunes ebaharilikuks – ta sai käia koolis kõigest ühe aasta ning pidi suure pere lapsena käima karjas. Hiljem aitas tema vend Kristjan tal haridust omandada. Tartu Ülikooli lõpetas ta 1886. aastal ning tema uurimustööks oli pidalitõbi ja selle ravimine. Tema soovitusel asutati Muuli leprosoorium, ta tegeles ka talurahva sanitaarkultuuri tõstmisega. Peeter Hellat töötas põhiliselt Peterburis, kus ta tegutses nn vaestearstina ja avas seal erahaigla. Ta spetsialiseerus nina-kõrva-kurguarstiks ning temast sai Venemaa juhtiv arst sellel erialal. Ka rajas ta Venemaa nina-kurgu-kõrvaarstide seltsi. Ta oli väga tunnustatud spetsialist. Eesti meditsiiniajalukku läks Peeter Hellat 1894. a valminud "Terviseõpetuse" käsiraamatuga, eestikeelse meditsiiniajakirja väljaandmise algatajana, Eesti arstide seltsi rajajana. Peeter Hellat suri Peterburis leukeemiasse, tema põrm toodi Sangastesse.
Sangaste kalmistule olid suurmeest kogunenud mälestama Otepää Vallavalitsuse ja Valga muuseumi esindajad ning huvilised. Pärja hauale asetas Otepää vallavanem Jaanus Barkala Pikaaegne Valgamaa lastearst Aasa Põder meenutas, et kui ta Valka arstina tööle tuli, polnud Peeter Hellati haual mälestusmärkigi. Pika asjaajamise tulemusena pandi 1991. aastal Peeter Hellati hauale mälestusmärk. Tollel ajal oli see väga suur sündmus. „Tänan Otepää valda, et suurmehe haud on korda tehtud ning tema mälestust väärtustatakse seeläbi,“ märkis Aasa Põder.
„Doktor Peeter Hellat on seotud Otepääga ka muul moel – Eesti lipu õnnistamise ajal oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. Lisaks traditsioonilisele 4.juunile 1884. a, mil Eesti lipp õnnistati Otepää kirikus, pühitsesid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed 5.juunil esimese sini-must-valge lipu ka Otepääl, Pühajärve ääres selle püha veega,“ ütles Jaanus Barkala. „EÜSi toonase esimehe Peeter Hellati sõnul sõideti lipu pühitsemiseks „pühale maale“ ja lipp pühitseti Taara nimel kogu Eesti rahvale. "Taara vaim, kes Eesti rahvast senini kõigest viletsusest hoolimata elul on hoidnud, olgu silmapilgul ja ka edaspidi meie kaitsjaks," ütles Peeter Hellat lipu pühitsemisel. Kindlasti väärib selline suurmees tähelepanu ja äramärkimist.“
Sõna võtsid lisaks ka Valga muuseumi direktor Neeme Punder, mälestuspalvuse pidas EELK Sangaste koguduse vaimulik Tanel Meiel.
Mälestushetke algataja oli Aasa Põder, selle korraldas Sangaste kalmistuvaht Anneli Puksov.
Vikerraadio Huvitaja saated Peeter Hellatist. Räägib TÜ meditsiiniajaloo lektor Ken Kalling. Teda küsitleb toimetaja Meelis Süld.
HUVITAJA. Meditsiiniajalugu. Peeter Hellat 1.: https://arhiiv.err.ee/vaata/huvitaja-meditsiiniajalugu-peeter-hellat-1
HUVITAJA. Meditsiiniajalugu. Peeter Hellat 2: https://arhiiv.err.ee/vaata/huvitaja-meditsiiniajalugu-peeter-hellat-2
HUVITAJA. Meditsiiniajalugu. Peeter Hellat 3: https://arhiiv.err.ee/vaata/huvitaja-meditsiiniajalugu-peeter-hellat-3
Fotod: SIIT
Monika Otrokova
kommunikatsioonijuht
Otepää Vallavalitsus