Uudised

Kolmapäeval, 31. augustil istutasid sotsiaaldemokraatliku naisorganisatsiooni Kadri liikmed Valka Eesti esimese feministi, kirjastaja ja kirjaniku, kooli asutaja ja mõtleja Lilli Suburgi auks pärnapuu ja asetasid metallist mälestustahvli.

Lilli Suburgi viimane elukoht oli Valgas, Haru 2a. Maja on küll linnaruumist kadunud, nagu ka sel suvel kõrvalolev piiripunkt. Valgat ja Valka piiri tähistab edaspidi vaid oja ja jalutusala.

Piirimurdja oli ka Lilli Suburg, asutades 1882. aastal Pärnusse Eesti tüdrukutele mõeldud eraalgkooli. Naiste hariduse edendamine oli oluline, kuivõrd kuni 1917 polnud Eestis naistel isegi valimisõigust. Võrdõigusliku poliitika suunaandja austuseks on Sotsiaalministeriumis Lilli Suburgi nimeline koosolekuruum. „Lilli Suburg oli erakordse töö- ja tahtejõuga õpetaja ja naisõiguslane. Ta oli oma ajast ees,“ ütleb tahvel ruumi seinal tänastele võrdsuspoliitikate kujundajatele.

Lilli Suburg (1841-1923) sündis Vändra kandis. Ta pidas eesti tüdrukutele mõeldud eraalgkooli esmalt Pärnus seejärel Viljandis. Tema õpilased on meenutanud teda suure armastuse ja lugupidamisega. Suburg jõudis olla ka Perno Postimehe uuendusmeelne toimetaja. 1887–1894 andis Lilli välja eesti esimest naistele mõeldud ajakirja – Linda. See koondas huvitavaid ja võitluslikke mõtteavaldusi ning ilukirjanduslikke töid. Tema esimene raamat „Liina“ (1877), jutustus „Linda, rahva tütar“ (1900) ning paljud teised kirjutised kandsid eestluse ja emantsipatsiooni vaimu. Aastast 1899 elas ta Lätis Hoomulis ja 1923 suri lähedaste juures Valgas. Lilli Suburg on maetud Vändrasse.

Fotol Lilli Suburg, CRJM F TR I 389 F 456 (https://www.muis.ee/museaalview/1830754)

 

Fotol: Puu tähistab Lilli Suburgi viimast elukohta Valga linnas.