Näitus "Teatripäeva gala maskid ja kostüümid" annab sümbolistlike tegelaste kaudu täieliku ülevaate teatrilavastusest kui kunstinähtusest - lavastuses on ilu, lapsemeelsust, tarkust, traditsioonilisust, mitmekesisust jne. Sellest tulenevalt on iga nähtus kujutatud tegelasena. Näitus koosneb kümnest teatrit tutvustavast nn sümbol-tegelasest, kes on täies pikkuses eksponeeritud. Kostüüme ilmestab kunstnikutöö väljapanek kostüümikavandite näol ja sisuseletus iga tegelase juures. Näitusega käib kaasas ka videolõik teatripäeva gala etendusest 2018. aastal. Video kaudu saab vaataja pildi sellest, kuidas eksponeeritud tegelased laval liikusid ja tegutsesid.

Näituse koostajad on Maria Usk, Gerli Mägi ja Iti Niinemets ning tegelaskujude kunstnik on Rosita Raud.

“Teatri garderoob” on interaktiivne näitus, mis tutvustab igas vanuses külastajatele teatri lavatagust maailma. Ekspositsioon tutvustab teatrikunstniku, grimmeerija ja kostümeerija osa lavastust ettevalmistavas protsessis. Külastajatel on võimalus asuda grimmeerija, kostümeerija, näitleja või teatrikunstniku rolli.

Näituse koostaja on Maria Usk.

“Teatri garderoob” on interaktiivne näitus, mis tutvustab igas vanuses külastajatele teatri lavatagust maailma. Ekspositsioon tutvustab teatrikunstniku, grimmeerija ja kostümeerija osa lavastust ettevalmistavas protsessis. Külastajatel on võimalus asuda grimmeerija, kostümeerija, näitleja või teatrikunstniku rolli.

Sel aastal möödub 130 aastat Valga Eesti Karskusseltsi asutamisest. Selle sündmuse tähistamiseks korraldab Valga Muuseum 17. juulil Valgamaa kogupereürituse "Karskusseltsi perelõbu." 

Pärimuspeo kava on sisutihe – tegevust jätkub nii suurtele kui väikestele.
 ansambel Apelsin
 Agulihärrad
 mustkunstnik Meelis Kubo
 Laura Põldvere ja Ivi Rausi
 lasteetendus „Saladuste puu“
 Pärnu-Jaagupi pasunakoor, segakoor „Rõõm“
 Erinevad töötoad: trühvlite valmistamine, tänavakunst, teatrinukkude meisterdamine

Pärimuspeo eesmärk on pakkuda õpetlikku lõbu, tutvustades läbi esinejate, loengute, töötubade ja meelelahutuslike tegevuste Valga Eesti Karskusseltsi tegevust ja laiemalt 19. sajandi lõpu-20.sajandi alguse kultuurielu.

 Pilet eelmüügist 20 €/16 €; kohapeal 25 € (kuni 8-aastased lapsed TASUTA)
 Soodustus kehtib pensionäridele ja noortele vanuses 9–18
 Osta pilet Piletilevist: https://www.piletilevi.ee/.../valgamaa-parimuspidu.../

Lisaks eelnevad suurüritusele mitmed loengud, mille käigus saab teada karskusliikumise ajalugu ja võitlust joomarluse vastu 19. saj lõpul-20. saj esimesel poolel.
 16. juuni kell 16.00 Priit Riemann (Valga Muuseum) „Valga Eesti Karskusselts 130“
 30. juuni kell 16.00 Jüri Uljas (Tallinna Ülikool) „Eesti seltsiliikumise ajaloost“

________________

Ajaloohuvilistele meenutuseks 

Eestis hakati seltse ja ühinguid asutama rahvuslikul ärkamisajal 19. sajandi keskpaigast alates. Valga Eesti Karskusseltsi (VEKS) asutamiskoosolek peeti 1890. a. Asutajaid oli 26 – neist tuntumad pastorid Villem Reiman ja Paul Undritz; kooliõpetaja ja köster Hans Einer jt. Seltsi põhikiri kinnitati tsaarivõimude poolt 1891. aasta jaanuaris. Samal aastal pidas VEKS ka oma esimese koosoleku. Seltsi presidendiks valiti Hans Einer. Karskusseltside eesmärgiks oli ennekõike võitlus joomarluse vastu. Ent karskusseltsi tegevus ei saanud seisneda vaid selles, et tullakse kokku, ollakse kained ja kuulatakse lõpmatuseni kõnesid alkoholi kahjulikkusest. Nii nihkusidki seltsis esiplaanile hariduslik-meelelahutuslikud tegevused ning mõõdukas alkoholitarbimine oli pärast tuliseid arutelusid ka seltsi liikmetele lubatud. Karskusselts levitas oma ideid korraldades näitemänguõhtuid ja kõnekoosolekuid, rongkäike, suve- ja lillepidusid, tantsuõhtuid, spordivõistlusi, kontserte ja heategevuslikke näitemüüke. Tegutsemisaja jooksul asutati seltsi juurde näitetrupp, laulu- ja pasunakoor, lõbu- ja turniosakond, lugemislaud ja raamatukogu.

Sellesuvise Valga Muuseumi suurüritusele eelnevad mitmed loengud, mille käigus selgitame laiemale avalikkusele karskusliikumise ajalugu ja võitlust joomarluse vastu 19. saj lõpul-20. saj esimesel poolel. 

Näitus toob publikuni pallaslaste Pariisis veedetud aja jooksul valminud teosed, mis seda linna ning tolle ümbrust kujutavad. Valitud teostel kohtuvad ühtaegu nii ajastu pilk, ajastuülene igatsus maailmalinna järele kui ka noorte kunstnike väljakujunev käekiri.

Pallaslastele pakkus Pariis võimalust olla ümbritsetud Euroopa kunstirikkustest ja samuti olla tunnistajaks uute kunstisuundade sünnile. Ei ole põhjust imestada, et seal veedetud aeg on jätnud olulise jälje nende loomingule ning seeläbi talletunud ka Eesti kunstiajalukku. Sel moel on kunstnikud vahendanud meile nii isiklikke tundmusi kui ka möödunud sajandi alguse muutustes Euroopat.
 

Näitusel on töödega esindatud 11 kunstnikku pallaslaste tuumikust: Jaan Grünberg, Andrus Johani, Arkadio Laigo, Kaarel Liimand, Karin Luts, Eduard Ole, Karl Pärsimägi, Aleksander Tassa, Kristjan Teder, Johannes Võerahansu, Eduard Wiiralt.

Näitus avatakse 28.07 kell 16:00 ning jääb avatuks kuni 25.09.2021.

Kuraator: Mae Variksoo

Graafiline disainer: Katrin Nõu

Lisainfo: kuraator Mae Variksoo, mae.variksoo@tartmus.ee