Menüü

Uudised

17. jaanuar. 2022

Supervõimekas nahkhiir muuseumi õuel

Valgas avatakse Eesti Loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös valminud välirändnäitus „Supervõimekas nahkhiir“, mis tutvustab nahkhiiri nende erakordsete ja silmapaistvate võimete kaudu. 

Väikesed ja võimekad nahkhiired on imetabased kohanejad, kes võivad paastuda kuude kaupa, kottpimedas vigurlennul navigeerida või kuulmise abil jahti pidada. Praegu ongi käes aeg, mil nahkhiired on koobastesse põõnama suundunud, et seal ilma söögita ja jaheda temperatuuri käes talv üle elada. Näitus „Supervõimekas nahkhiir“ jääb Valga muuseumi õuel ööpäevringselt avatuks, et Valga linna elanike ja külaliste ette tuua nahkhiirte kümme kõige erilisemat kohastumust. Näitusel saab teada ka seda, miks on nahkhiired superabilised aias ja põllul ning kuidas nad osavate hiilijatena meile ootamatult tuppa või keldrisse „tekivad“.

Suveni on nahkhiirtega lähemalt tuttavaks saamiseks Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas avatud ka näitus „Hirmus armas nahkhiir“, mis pälvis möödunud Eesti Muuseumide aastaauhindade jagamisel 2020. aasta parima ajutise näituse tiitli. „Supervõimekas nahkhiir" on näituse „Hirmus armas nahkhiir” lendnäitus. Näitusel tutvustatakse supervõimed eesti, inglise ja vene keeles. Näituste valmimist toetas Euroopa Liidu LIFE'i programm läbi projekti „Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis“.

15. november. 2021

Kadripäeva viktoriin

Kui hästi tunned kadrisid ja kadripäevakombeid?

Osale VIKTORIINIL ja võida auhind.

Vastuseid ootame 21. novembrini ja võitja kuulutame välja 22. novembril muuseumi Facebooki lehel. Auhinna saab kätte 24. novembril muuseumis KADRIPEOL.

11. november. 2021

Kui palju kaalub Kadriema saagikott? Arva ja saad asjad omale!

Külasta Valga Muuseumi FB-lehte ning kommenteeri postituse alla, kui palju võiks kadriema saagikott kaaluda. Kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja võitja 22. novembril ning auhinna saab kätte 24. novembril Kadripeol Valga Muuseumis kell 17:00.

Kadripeo kohta vaata rohkem infot siit: https://www.valgamuuseum.ee/muuseum/kalender/2021-11-24/kadripidu/ 

Saagikotti toetavad: Valga Lihatööstus, Eesti Folkloorinõukogu ja Valga Muuseum

01. november. 2021

Turvaline muuseumikülastus

Hoolime oma töötajate ja külaliste tervisest ning aitame ühiskonda avatuna hoida.

Alates 1. novembrist 2021 on kaitsemaski (seda ei asenda nt sall või visiir) kandmine kohustuslik alates 12. eluaastast kõigis avalikes siseruumides. Juhul, kui maski kandmine ei ole võimalik tervislikel põhjustel, peab selle kohta olema arstitõend.

Muuseumi külastamiseks kohustuslikud miinimumnõuded:

  • Alla 12-aastased saavad tegevustes osaleda ilma testimiseta ja COVID-19 tõendita.
  • 12–17-aastased (kaasa arvatud) peavad esitama COVID-19 tõendi vaktsineerituse või haiguse läbipõdemise kohta või tõendi tervishoiuteenuse osutaja tehtud PCR-testi (tehtud kuni 72 h varem) või antigeeni testi (tehtud kuni 48 h varem) negatiivse tulemuse kohta. Lisaks aktsepteeritakse üldapteegis tehtud antigeeni kiirtesti tulemust. Koolis, kodus või kohapeal testimine seda ei asenda.
  • 18-aastased ja vanemad peavad esitama COVID-19 tõendi vaktsineerituse või haiguse läbipõdemise kohta.

Alates 1. novembrist kehtib tõend ainult koos isikut tõendava dokumendiga.

Lisaks palume majja sisenedes desinfitseerida käsi ja hoida teiste külalistega sobivat distantsi. 

Palun loobu muuseumi külastamisest, kui Sul on COVID-19 haigestumise või COVID-19 haigestunuga lähikontaktis olemise tõttu isolatsiooni kohustus või Sul esinevad ägeda respiratoorse nakkushaiguse sümptomid (sh kerge nohu, kurguvalu, kurgu kriipimine, köha vms). Samuti kui Sul lasub liikumisvabaduse piirang kõrge COVID-19 haigestumusega riigist naasmise tõttu.

 

29. oktoober. 2021

Püha Katariinast kodustatud Kadriks: kuidas muuta kadripäev pikalt meeldejäävaks?

Mitte ühegi kadripäeva tähistava rahva kombestik pole säilinud nii rikkalikuna kui meil, eestimaalastel. Ometi on juba vaid napi 100 aasta jooksul see vana ja väärikas tähtpäev oma endise elujõu kaotanud. Kadrisandid on aastatega oluliselt noorenenud, sandiperedes kohtab üha harvem värvikaid tegelaskujusid. Arhailiste õnnistamis- ja tänamislaulude asemel kostuvad tubades lihtsad lastelaulukesed ning mahlakad täiskasvanute naljad on sootuks oma koha kaotanud.

 

Kadripäeva tähistamise komme on seotud uskumusega esivanemate hingede tagasipöördumisest meie sekka. Päevaga seotud iidne pärimus ei ole tänapäevani kahjuks säilinud. Võime vaid oletada, et kunagi võis olla see seotud naisterahvaste üleminekuriitusega, et tähistada tütarlapseeast täisikka jõudmist.  Alles hiljem segunes see 4. sajandil märtrisurma surnud püha Aleksandria Katariina austamisega, mis eestlaste suus koduselt Kadriks muutus. Lihtsa talurahva jaoks tähendas kadripäev naistepüha, mil tehti algust tubaste töödega.

Päevased ja õhtused kadrid

Lammaste kaitsja Katariina mälestuspäev oli tuntud ka lambapäevana, sest päevasel ajal käidi uste taga määgimas, et pererahvale karjaõnne kindlustada. Määgijateks olid pigem lapsed ja naised, vähem mehed.

Lääne-Eestis käisid päevasel ajal kadriks vanemad ning vaesemad tagasihoidlikult maskeeritud naised, kelle jaoks olid kogutud annid hädavajalikud elus püsimiseks. Seepärast eelistasid nad sandis käia üksi ning kasutasid saadud toitu, villa ja lina vaid enda tarbeks.

Õhtustel sanditajatel olid juba suurejoonelisemad plaanid – ande koguti ühise suure kadripeo tarbeks. Mõnel pool kujutas pidu suurt simmanit, teisal aga mängiti maha 60-70 osalejaga pulmapidu, mis võis kesta päevi. Seepärast poetati kadrisantide annikotti just neid pühadetoite, mida ühisele peolauale sünniks panna: lambaliha, kukki-kanu, käkke, ube-herneid, pähkleid, karaskit, leiba, õlut. Järelpidudest võtsid osa ka need, kes ise sanditamas ei käinud, kuid panustasid sellevõrra usinamalt pidulaua sättimisse ja toidu valmistamisse.

Ise tehtud, hästi tehtud!

Kadripäev nagu paljud teisedki rahvakalendri tähtpäevad on olnud alati kogukonna läbikäimise ja lõõgastumise seisukohalt oluline. Kadrisantide poolt toodavast karjaõnnest on meie põlvkonnas siiani tõelist puudust tundnud vaid vähesed. Tänastes oludes aga tajume, et piirangutevabad karjakesi koosolemised ongi üks suur karjaõnn. Vajame elusolemiseks üksteise lähedust ja head seltskonda.

Eesti Folkloorinõukogu ärgitab juba neljandat aastat üle-eestilise “Hakkame santima!” aktsiooniga mardi- ning kadripäeva tähistama ning seda just perekeskselt või täiskasvanute seas. Et kadripäev mööduks tänavu nii tormiliselt, et seda oleks veel takkajärele kogu aasta põhjust mäletada, tuleb selleks juba varakult ettevalmistusi teha. Septembrist novembrini toimuvad Eesti eri paikades koolitused, mis ka täiskasvanute silmad särama löövad.

 

Kadripäeva kombestiku koolitus koolidele - annab ülevaate kadripäeva ajaloolisest kujunemisest, kombestikust, kadripere maskeerimisvõimalustest ning muidugi lauludest ja naljadest. Koolituse läbiviijad on Marju Rebane ja Margit Behrsin.

 

Kadripäeva toidukoolitus (Valgamaa Kutseõppekeskuses, 3.11.2021, kell 10-14) - on suunatud pere-, sõpraderingis või suuremas kogukonnas kadripäeva tähistajatele. Kes santima ei taha minna, saab püha pidada kas kodus või rahvamajas kadripäeva pidu ettevalmistades. Koolituse käigus antakse ülevaade kadripäeva tavanditoitudest ja kombestikust ning valmistatakse üheskoos just sel päeval pidulauale sobivad road.

Koolituse viib läbi Inga Paenurm - aasta kokk 2005, president Toomas Hendrik Ilvese administratsiooni köögi kokk, Markofka söögimaja perenaine.

 

 

Kadripidu 24.11.21 kell 17, tasuta – lugusid räägib Piret Päär ning muusikat teeb Cätlin Mägi.

Piret Päär ja Cätlin Mägi on koostööd teinud pea veerand sajandit. Seekordne kava toob kuulaja ette muusikalised jutud ehk kaks kunstivormi on saanud üheks tervikuks, mis täiendavad teineteist.

Piret jutustab lugusid, mis talle viimasel ajal on armsaks saanud. Jutuvestjad teavad, et mitte nemad ei vali lugusid vaid lood neid. Mõned tulevad ja jäävad, mõned rändavad edasi.

Cätlin haarab kaasa lisaks parmupillidele, torupillile ja viledele ka elektroonilised efektiplokid ja luuperi, millega muusika juttudesse põimitakse ja omavahel ühendatakse.

 

 

Täpsema teabe leiad “Hakkame santima!” kodulehelt aadressil hakkamesantima.ee/koolitused/

 

Registreerimisinfo toidukoolitusele: marju@valgamuuseum.ee
Valgamaa kuraator

Marju Rebane

Tel: 5590 0379

27. oktoober. 2021

Kutsume Valga vanima puithoone koristustalgutele

Neljapäeval, 4. novembril algusega kell 12.30 toimuvad Valgas, Kesk tn 19 asuva kollase maja koristustalgud. Oodatud on kõik huvilised, kes soovivad anda oma panuse linna vanima puithoone prahist tühjendamisse! See on harukordne võimalus piiluda hoone erinevatesse soppidesse ning näha ja kuulda selle väärtuslike detailide kohta.

Klasmanni maja, rahva seas tuntud ka kui kollane maja või endine mänguasjapood, asub Valga linna ajaloolises südames, kesklinna muinsuskaitsealal, Valga uue keskväljaku ja linnatuumiku ühe kesksema ja kasutatavama tänava - Riia tänava ääres.

Kõnealune hoone on ehitatud elamuna tõenäoliselt mõnikümmend aastat pärast puitkiriku valmimist aastal 1729, mis teeb sellest linna vanima puithoone. Elamust ärimajaks muutus maja 1850. aasta paiku, kui lammutati hoone keskel asuv mantelkorsten ja hoonesse rajati kaks kauplust. Järgnesid ümberehitused Nõukogude ajal ja Eesti taasiseseisvuse algusaastail, mille jooksul kaeti hoone nii väljast kui seest mittesobivate viimistluskihtidega.

Pärast uue keskväljaku valmimist tõusis hoone kohalik elanike huvi keskpunkti, kuna seda peeti koledaks, ohtlikuks ja moodsa keskväljaku äärde sobimatuks. Nõuti isegi hoone lammutamist. Kuna hoonet polnud kunagi põhjalikult uuritud, polnud selle kohta just palju teada ja erilist väärtust ei paistnud tal pealevaadates olevat. 2020. aastal viidi läbi uuringud, mis andsid aimu hoone tõelisest väärtusest.

Eelmise aasta hilissügisel esitas Valga Vallavalitsus taotluse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" meetmesse "Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes" ning sai rahastuse hoone kordategemiseks.

Projekti eesmärgiks on restaureerida Valga linna vanim puithoone, tagada selle säilimine ja anda hoonele tagasi tema endisaegne funktsioon äriruumidena. Restaureeritud hoone ja selles tulevikus pakutavad teenused elavdavad ajaloolist linnasüdant ning aitavad tõsta EV100 arhitektuuriprogrammi "Hea avalik ruum" käigus valminud Valga uue keskväljaku atraktiivsust.

Projekti kogumaksumus on 448 762 eurot, sealhulgas EMP ja Norra programmi toetus 359 009,60 eurot ning Valga Vallavalitsuse omaosalus 89 752,40 eurot.

06. oktoober. 2021

"Eestimaa õpib ja tänab" Valgamaa nominent on Valga Muuseumist

On suur rõõm teatada, et Valga Muuseumi juures tegutseva huviringi Väikesed muuseumisõbrad vedajat Marju Rebast tunnustati Valgamaa aasta huvialaõpetaja 2021 nominantuuriga.

Muuseumid on haridus- ja kultuuriasutused, mis pakuvad erinevaid haridusprogramme, toetades seeläbi kooliharidust kõigis vanuseastmetes. Sama väärtuslik on koostöö kohaliku kogukonnaga. Huviring Väikesed muuseumisõbrad ühendab endas nii haridus- kui kogukonnatööd, õpetades nii suuremaid kui väiksemaid lapsi väärtustama esivanemate pärandit ja mis veelgi olulisem – teadvustama nende endi rolli pärandkultuuri kandjatena ja loojatena. Marju Rebane on 2018. aastal Eesti Muuseumide Aastaauhindade konkursil pälvinud tunnustuse aasta kogukonna sõber projekti „Säde aiapidu“ eest, mille eesmärk oli tutvustada kohalikele elanikele 20. sajandi alguse linlikke kultuuritraditsioone ja Valga ajalugu.

Valga Muuseumi ja Marju Rebase tegevuse väärtustamine huviringi eestvedajana, noorte arengu toetajana ja kultuuripärandi mitmekülgse tutvustajana on oluline kogu meie muuseumimaastikule. See on julgustus ja toetus kõigile muuseumipedagoogidele ja elukestvat õpet toetavate programmide läbiviijatele.

 

27. september. 2021

Maailmahariduskuu muuseumis - "Mina ja putukas ristteel"

Oktoobris on Valga Muuseumis taas maailmahariduskuu. Üheskoos Valga Gümnaasiumiga on seda korraldatud juba 9 aastat. Ühiselt luuakse igal aastal noortele uus haridusprogramm, mis koosneb ettekandest, muuseumi näituse tutvustusest ja põnevast töötoast.

Selle aasta näitus on "ELU PUTUKA/-NA/-TA/-GA"  Inimesed ja putukad erinevad esmapilgul üksteisest nagu kosmosesüstik ja aerupaat. Inimesed on suured, putukad väikesed. Inimese keha katab pehme nahk, putukate keha aga kõva kitiinkest. Inimesed oskavad rääkida, putukate helimaailm on inimeste jaoks sageli mõistatuseks... Võime välja tuua palju fakte, miks putukad ja inimesed üksteisest erinevad, kuid kas Sina tead, mis juhtudel nad hoopis sarnased on, millised on nende ühised huvid ning kuidas üks pool teist kasutab?

Töötuba Putukad toidulaual ja küpsistes. Eurooplastele tundub putukate söömine uudsena, kuid tegelikult pole putukate söömine midagi ennekuulmatut. Juba ürgajal söödi putukaid, millest annab näiteks tunnistust 15 000 aastat vana rohutirtsu maaling muistsete eurooplaste koopaseinal. Tänapäeval on toidu teema väga populaarne, otsitakse uut ja jätkusuutlikku. Oleme oma programmi kaasanud huvitavaid tulevikku suunatud ideid, et õpilased saaksid proovida ise toitu, mida nad vaid teleekraanil näevad. Töötoa käigus tutvustatakse söödavate valgurikaste putukate kasutamisvaldkonda ja suunda. Putukad on üks keskkonnasõbralikumaid supertoite maailmas. Kes pelgab krõmpsuvat putukat suhu panna, see saab meie töötoas valmistada ja maitsta ka putukaküpsist.

Programmi saab lõimida bioloogia ja inimeseõpetuse tunniga.

Toimumisajad 13., 14., 15. ja 21. oktoobril kell 9.30, 11.00 ja 12.30. Kestus 75 min.

Näituse ja maailmaharidusprogrammiga seotud ettekanded viivad läbi Pille Olesk, Marju Rebane ja Margit Behrsin.

Maailmaharidusprogramm on noortele tasuta.

Registreeri: margit@valgamuuseum.ee

02. september. 2021

Üleskutse - millest tahad SINA kuulda Valga Muuseumis

Valga Muuseum asub endises Säde teatrihoones, mille avamisest sai aprillis 110 aastat. Avamispidustused olid suurejoonelised – peole pääses vaid kutsetega ning riietusena soovitati kanda frakki, kirjutab ajaleht Postimees 1911. aastal. Selles väärikas eas ja piduliku sündmuse taustal on kena vaadata ajas tagasi ning teha plaane tulevikuks.

Täna on muuseumis võimalik tutvuda Valga maakonna ja linnaga seotud loodus-, aja- ja kultuurilugu muinasajast kuni tänapäevani tutvustava ekspositsiooniga läbi kolme korruse. Ajal, kus muuseumid arenevad kiiresti ning kaasajastavad oma väljapanekuid just läbi uute tehnoloogia lahenduste, soovime ka meie oma külastajatele pakkuda innovaatilisi ja interaktiivseid lähenemisnurki. Käesoleva aasta lõpuks saab Valga Muuseum kümne e-giidi valdajaks. Soovime kaasata Valgamaa inimesi e-giidi sisu loomisele. Kirjuta meile, millised on just sinu arvetes kõige olulisemad sündmused Valgamaa ajaloos, millest muuseumikülastajatele rääkida? Kogume lood muuseumis ja seejärel teeme neist valiku audiosalvestusele viies erinevas keeles.

Pakume omalt poolt välja praeguse püsiekspositsiooni põhised teemad: Säde teater, Säde teatri näitlejad, muinasaeg Valgamaal (arheoloogidele): Makita kabelimäe leiud, mammuti hambad, linnus Otepää linnamäel. Kultuuri- haridus- ja spordiinimesed: Marta Pärna, Johannes Märtson, Hans Einer, Alfred Neuland, Liina Reiman, Hella Wuolijoki, Peeter Lilje jt.

Huvitavaid esemeid: Valga linna elanike raamat aastast 1786, Valga linna kaardid, aabitsad ja raamatud, riideesemed, lauanõud jne.

Olulised asutused ja teemad: Valga linna piir, Valgamaa piir, krediidiasutused Säde majas (seif), Valga kui  raudteelinn, Valga Autobaas jne.

Liigutavad lood või ettepanekud Valgamaa märgiliste teemade osas saab saata kuni 30.septembrini e-postiga aadressile: marju@valgamuuseum.ee või tuua ise kohale: Vabaduse 8.

 

 


Uudiste arhiiv