Uudised

Valga Muuseumi juures tegutseva Väikeste muuseumisõprade huviringi noored said Valgamaa eduka esindamise eest möödunud aasta Päranditegijate konkursil tunnustuse Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupilt.

Huviring on Valga Muuseumi juures tänaseks tegutsenud juba neli aastat. Selle aja sisse on mahtunud väga palju põnevaid tegevusi: on osaletud erinevatel õppereisidel, kogutud paikkonna mälestusi ning aidatud Valga Muuseumis üritusi läbi viia. Noortest on saanud üksteist toetavad sõbrad, kes oskavad väärtustada kodulugu ning esivanemate pärandit. Konkursile esitasid noored enda kogutud materjali Valga Ramsi veski kohta: https://www.youtube.com/watch?v=Yw9-W33xUUk

Huviringi juhendaja Marju Rebane, kes noortele huvitegevuse õppekava kokku paneb, arvestab valikute tegemisel alati ka laste enda ootustega. Muuseumi huviringi  kaudu saavad noored teadmisi Eesti ajaloost, rahvakalendri tähtpäevade tähendusest ja omakultuurist, lisaks omandavad veel praktilisi kogemusi eri valdkondadest ja sotsiaalseid pädevusi. „Kiidan huviringi noori ja nende tublisid vanemaid, sest just tänu suurepärasele koostööle on ringi tegevus nii edukas olnud,“ võtab Marju Rebane huviringi tegevuse kokku.

Väikesed muuseumisõbrad on tublide kaasaaitajatena osalenud Valgamaa pärismuspidudel:

•          Säde Aiapeo  heategevuskohvik – annetus Valga loomade varjupaigale

•          Johannes Märtsoni mälestuspingi avamine – esitati näidend Märtsoni eluloost

•          Liivimaa Maapäeva heategevuskohvik – valmistati 100 lõhnaküünalt, et toetada Valga Jaani kiriku mälestuspingi avamist

•          Liivimaa Maapäeva heategevuskohvik – lapsed küpsetasid koos vanematega koogid, mille müügitulu annetati Valga loomade varjupaigale.

Huviringi pilte ja tegevuskava vaata Valga Muuseumi kodulehelt.

Näituse "Plekist plastini: sõjakiivrite areng 20. sajandil" avamisest on võimalik vaadata otseülekannet Zoomi keskkonnas lingil https://bit.ly/3oPfo2g.

Loomulikult on lubatud ka füüsiline kohaletulek. Näitus jääb külastajatele avatuks kni 27. veebruarini.

Külasta meie FB-lehte ning kommenteeri postituse alla. Kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja võitja 9.11 ning auhinna saab kätte 10. novembril Mardipeol Valga Muuseumis kell 16.30.

Saagikotti toetavad: Valga Lihatööstus, Heleni Helbed ja Sangaste Mesi (singid, grillvorst, verivorst, ahjupraad, helbed ja mesi)

Rohkem infot Mardipeo kohta leiate: https://www.valgamuuseum.ee/.../hakkame-santima-mardipidu/ 

Valga keskväljaku väligaleriis on laupäeval, 31. oktoobril kell 14.00 võimalus videosilla vahendusel osa saada korraga kaheksa näituse avamisest. Nimelt avaneb korraga kaheksas Eesti väikelinnas näitus “Plats! Väärikas kahanemine. Kaheksa linna”, mis pidi algselt sel kevadel esindama Eestit Veneetsia arhitektuuribiennaalil.

Natuke kohandatud kujul näitus avatakse kõigepealt just kodupubliku ees kaheksas Eesti väikelinnas, kus tänu videosillale on tõepoolest võimalik osaleda korraga ka teiste näituste avamisel. Pole vahet, kas sa seisad Valga, Rapla, Rakvere, Võru, Kuressaare, Tõrva, Põlva või Elva linnaväljakul, otseülekanne igast linnast toob näituse avamise kõigile kaheksale linnaväljakule. Rahvusvahelise publikuni Veneetsias jõuab näitus 2021 aasta kevadel.

Näitus „Plats! Väärikas kahanemine. Kaheksa linna“  keskendub kahanevate linnade elukeskkonna kvaliteedi parandamisele ja kõikide nende linnade linnaväljakud on valminud viimastel aastatel “Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” raames. Näituse autorid on Jiri Tintera, Kalle Vellevood, Garri Raagmaa, Martin Pedanik ja Paulina Pähn. Näituse autorite sõnul on rahvastiku kahanemise põhjused globaalsed, kuid tagajärjed lokaalsed. Üks viis, kuidas selle nähtusega võidelda, on keskenduda elukvaliteedi parandamisele ning kohatunnetuse ning -identiteedi tugevdamisele. Kvaliteetsel linnaruumil on selles võitluses väga oluline roll ning selle heaks saavad linnad ja arhitektid väga palju ära teha. Kaheksa näitust aitavad teadvustada arhitekti võimalusi – ent ka vastutust –  elukeskkonna kvaliteedi eest seismisel ja selle tõstmisel.

Lisaks näitustele toimuvad sel päeval linnades ka ekskursioonid, mis tutvustavad näitust ning linnaväljakute arhitektuuri. Kõik ekskursioonid algavad pärast otseülekande ja näituse avamise lõppu. Valgas teeb avaürituse lõppedes linnaväljakul ja näitusel ekskursiooni arhitekt Rea Sepping.

Näitust korraldab Eesti Arhitektuurikeskus ja partneriks on Eesti Arhitektide Liit. Valga poolt aitab näitust korraldada Valga Muuseum. Toetajad on Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Valga Vallavalitsus, Balti Kultuurifond. Valga keskväljaku väligaleriis on näitus avatud kuni 14. novembrini.

Valga keskväljaku väligaleriis on laupäeval, 31. oktoobril kell 14.00 võimalus videosilla vahendusel osa saada korraga kaheksa näituse avamisest. Nimelt avaneb korraga kaheksas Eesti väikelinnas näitus “Plats! Väärikas kahanemine. Kaheksa linna”, mis pidi algselt sel kevadel esindama Eestit Veneetsia arhitektuuribiennaalil.

Natuke kohandatud kujul näitus avatakse kõigepealt just kodupubliku ees kaheksas Eesti väikelinnas, kus tänu videosillale on tõepoolest võimalik osaleda korraga ka teiste näituste avamisel. Pole vahet, kas sa seisad Valga, Rapla, Rakvere, Võru, Kuressaare, Tõrva, Põlva või Elva linnaväljakul, otseülekanne igast linnast toob näituse avamise kõigile kaheksale linnaväljakule. Rahvusvahelise publikuni Veneetsias jõuab näitus 2021 aasta kevadel.

Näitus „Plats! Väärikas kahanemine. Kaheksa linna“  keskendub kahanevate linnade elukeskkonna kvaliteedi parandamisele ja kõikide nende linnade linnaväljakud on valminud viimastel aastatel “Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” raames. Näituse autorid on Jiri Tintera, Kalle Vellevood, Garri Raagmaa, Martin Pedanik ja Paulina Pähn. Näituse autorite sõnul on rahvastiku kahanemise põhjused globaalsed, kuid tagajärjed lokaalsed. Üks viis, kuidas selle nähtusega võidelda, on keskenduda elukvaliteedi parandamisele ning kohatunnetuse ning -identiteedi tugevdamisele. Kvaliteetsel linnaruumil on selles võitluses väga oluline roll ning selle heaks saavad linnad ja arhitektid väga palju ära teha. Kaheksa näitust aitavad teadvustada arhitekti võimalusi – ent ka vastutust –  elukeskkonna kvaliteedi eest seismisel ja selle tõstmisel.

Lisaks näitustele toimuvad sel päeval linnades ka ekskursioonid, mis tutvustavad näitust ning linnaväljakute arhitektuuri. Kõik ekskursioonid algavad pärast otseülekande ja näituse avamise lõppu. Valgas teeb avaürituse lõppedes linnaväljakul ja näitusel ekskursiooni arhitekt Rea Sepping.

Näitust korraldab Eesti Arhitektuurikeskus ja partneriks on Eesti Arhitektide Liit. Valga poolt aitab näitust korraldada Valga Muuseum. Toetajad on Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Valga Vallavalitsus, Balti Kultuurifond. Valga keskväljaku väligaleriis on näitus avatud kuni 14. novembrini.

9. septembril toimunud kooli ja hariduse ajaloost kõnelevate Muinsuskaitsepäevade avaüritusel andis Muinsuskaitseamet üle koolinoortele suunatud Päranditegijate konkursi auhinnad. 

Põhikooli vanuseastmes hindas žürii esikoha vääriliseks Valga muuseumi juures tegutsevate väikeste muuseumisõprade videotutvustuse Ramsi vesiveskist.

Tänavune konkurss oli seotud Kultuuriministeeriumi poolt välja kuulutatud Digikultuuriaastaga ja konkursi teemaks on „Vana asi värskes vormis“.  Oodatud olid lood materiaalsest ehk käega katsutavast kultuuripärandist, mis on meieni möödunud aegadest säilinud ja millel on meie jaoks oluline tähendus. Selleks võis olla vana linnusease, mõni põnev maja kodutänaval, lemmikmuuseumis asuv eksponaat või praegustest piirangutest tulenevalt hoopis selle Eesti muuseumide infosüsteemis asuv kujutis. Nende põhjal võis teha näiteks multifilmi, video, mängu, kaardirakenduse, koomiksi, e-raamatu, diginäituse või kasvõi kuuldemängu. Vorm oli vaba, oluline oli kasutada oma töös pärandiobjekte, loovust ja digivahendeid.

Valga Muuseumi huviringi noored valisid video koostamiseks fotod muuseumide infosüsteemist MuIS ja erakogudest Ramsi veski kohta Valgas. Tegemist on Valga ühe vanima hoonega ning vesiveski on arvele võetud ehitismälestisena.

Konkursile laekus 27 tööd, mis on keerulist koroonaaega arvestades täitsa tubli tulemus. Töid hindas neljaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Haridus- ja Noorteameti Progetiigri projektijuht Kristi Salum, Digikultuuriaasta projektijuht Martin Aadamsoo, Muinsuskaitseameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Madle Lippus ja muuseumivaldkonna juht Mirjam Rääbis. Töid hinnati kolmes vanuserühmas: algkool, põhikool ja keskkool. Kõige tihedamaks osutus konkurents just algkooli vanuseklassis.

„Kultuuripärand – tema teke, säilitamine ja arendamine on lakkamatu protsess. Päranditegijate konkursil osalenud noored on saanud otsese kogemuse pärandiloomest ja seeläbi on ajaloost saanud osa nende tänasest igapäevast. Mineviku mõtestamine aitab neil paremini toime tulla ka tundmatu tulevikuga“, ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Valga Muuseum ja Vana Võromaa Kultuurikoda kutsuvad Teid ajaloonäituse Hälli Kiigutaja avamisele 14. augustil kell 17, Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis.

Näitus on avatud 14.08 kuni 04.10.

Seoses koolitaja lähetusega lükkub 12.08 toimuma pidanud MuISi ja digiteerimise töötuba edasi. Uus toimumisaeg on 18.08 kell 15, toimumiskoht endiselt Valga Muuseum. Kohtumiseni!

Tänavune, 2020. aasta on Kultuuriministeeriumi poolt kuulutatud digikultuuriaastaks. Aasta eesmärgiks on, et uued põlvkonnad võtaksid omaks meie oma elava kultuuri ja pärandi ning digilahendused oleksid sellele toeks.

Valga avatud noortekeskus, muuseum ja keskraamatukogu tähistavad digikultuuriaastat ühisprojektiga „Valga Lõvidega maja“. Projekti rahastavad Kultuuriministeerium ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ning on suunatud 12-26aastastele noortele. Projekti eesmärgiks on noortele muuseumi ja raamatukogu kogude tutvustamine ning nende kaasamine  sündmuste korraldamisse ja koduloo jäädvustamisse.

Projekti tegevustena korraldame erinevaid töötubasid, mille tulemusena valmib kodulugu ning kultuuripärandit tutvustav videoklipp, nö. virtuaalne näitus Valga Lõvidega majast.

TÖÖTUBADE AJAKAVA:

15.07 Koduloo-uurimine (Valga Muuseumis)

18.08 Muuseumide infosüsteem MuIS ja digiteerimine (Valga Muuseumis)

26.08 Raamatukogudest info otsimine (Valga Keskraamatukogus)

16.09 Avalik esinemine (Valga Muuseumis)

30.09 Heli salvestamine (Valga Rockiklubis)

16.10 Video monteerimine (Valga Avatud Noortekeskuses)

ÜLESKUTSE!

Kogume Lõvidega majaga (J.Kuperjanovi 12) seotud fotosid ja mälestusi.
Kui oled kunagi siin majas elanud või on sul sellega seoses muid mälestusi, oleme väga tänulikud, kui leiad aega meile saata oma fotosid või jagada oma lugu. Kui sa tead kedagi, kes võiks meile abiks olla, jaga oma infot. Vastamise hõlbustamiseks leiad küsimustiku SIIT.
Lugusid ootame kuni 1.septembrini.
Kirjuta margit@valgamuuseum.ee või Vabaduse 8, Valga 68204

8. juulil kell 16 avatakse Valga Muuseumis näitus „Pintsakud ja piibud. Sissevaade Eesti Kunstnikkude Ryhma“. Näitus on koostatud Tartu Kunstimuuseumi ja Valga Muuseumi koostööna.

EKRi näol on tegemist Eesti kunsti esimese avangardse rühmitusega, mis sarnaselt lääne eeskujudega manifesteeris moodsat kunsti ehk kubismi ja konstruktivismi kui ainuõiget loomesuunda. Samas nimetati kõike muud põlglikult tagurlikuks. Liikmed, kes oma loomingus suunda muutsid, ähvardati EKRist välja visata.

Kõik näitusele valitud teosed pärinevad Tartu Kunstimuuseumi maalikogust. Kuraator Kristlyn Liieri sõnul tegid EKR-i liikmed ka väga palju graafikat ning paar liiget väljendasid oma loomingut skulptuuris, ent näitus keskendub sel korral rühmituse liikmete maaliloomingule. Rühmitus loodi 1923. aastal ja tegevuskohaks märgiti küll Tartu, kuid mitu liiget (Friedrich Hist, Eduard Ole, Felix Randel ja Juhan Raudsepp) olid pärit Valgast ning omavahel koolivennad. Lisaks omati tihedaid suhteid Riiaga. Seetõttu sobib Valga Muuseum selle näituse eksponeerimiseks suurepäraselt.

Näitus on avatud 8. juulist kuni 3. oktoobrini.