Uudised

Valga Vallavalitsus on suunanud avalikule väljapanekule Valga Muuseumi arengukava eelnõu aastateks 2023-2028.

Eelnõu on avalikustatud Valga valla veebilehel www.valga.ee ja Valga Muuseumi veebilehel www.valgamuuseum.ee tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks 1. juunist kuni 14. juunini 2022 (k.a).

Arengukava eelnõu sisu puudutavaid muudatusettepanekuid saab esitada elektroonselt e-posti teel valga@valga.ee või tuues paberkandjal Valga Vallavalitsuse kantseleisse aadressil Puiestee 8, Valga kuni 14. juunini 2022.

Muudatusettepanekute laekumise korral korraldab Valga Vallavalitsus avaliku arutelu. Teade avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta avaldatakse valla veebilehel.

Arengukava 2023-2028 eelnõuga saab tutvuda SIIN.

1. juuni on lastekaitsepäev. Selle päeva tähistamise eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule ja õigustele. Üks laste õigustest on ka õigus osaleda kultuurielus.

Eestis on mitmeid nii riigi kui ka erasektori rahastatud kultuurivaldkonna toetusprogramme, üritusi ja muid algatusi, eesmärgiga pakkuda lastele paremaid võimalusi kultuurielamustest osa saada. Kuigi toetusprogramme on mitmeid, siis kahjuks ei ole endiselt kõigile lastele tagatud võrdsed võimalused kultuurist osasaamiseks.

Muuseumid on ideaalsed paigad, kus juba päris väike laps saab nii teadmisi omandada kui ka arendada loovust, empaatiavõimet ja koostööoskusi, saada inspiratsiooni oma elukutsevalikul või lihtsalt oma perega turvalises ja harivas keskkonnas koos olla.

Valga Muuseum on liitunud kultuuriminister Tiit Teriku ja SOS lasteküla patrooni Sirje Karise üleskutsega pakkuda 1. juunil tasuta muuseumikülastust kõigile, kes tulevad koos alaealise lapse või lastega, olgu need siis emad-isad, onud-tädid, vanaisad-vanaemad ja kõik teised, kes parajasti selle lapse heaolu eest vastutavad.

Rühmaekskursioonid ja tellitud programmid tasustatakse vastavalt hinnakirjale.

Tänane pisike muuseumikülastaja võib olla täiskasvanuna meie muuseumi suurim toetaja.

Ekskursioonid toimuvad 10. juunil kell 18 ja 11. juunil kell 10, algusega Valga Muuseumist.

Giid: Priit Riemann.

Registreerimine: priit@valgamuuseum.ee või 7668868

https://youtu.be/aqEa8p8D-QQ (eesti keeles) 

https://youtu.be/f4p7dp-xlLg (läti keeles)

27. märtsil käesoleval aastal möödus 120 aastat esimese eestlase linnapeaks saamisest.

Just Valga oli esimene linn, kus omavalitsus läks eestlaste kätte. 1901. aasta detsembris saadi tänu edukale koostööle lätlastega volikogus 12 kohta. Minevikku tagasi vaadates on Valga linnal vägagi põhjust uhkust tunda — siin oli eestluse ideed külvamas esimene eestlasest linnapea Johannes Märtson, keda tunti kui selge pea ja kindla käega juhti. Märtson valiti linnapeaks 16. veebruaril 1902 ning ta asus ametisse 27. märtsil 1902. Linnapeana juhtis ta Valgat edukalt 15 aastat — kuni 30. märtsini 1917.

Johannes Märtson sündis 13. augustil 1868. aastal. Tema isa oli Lõve karjamõisa rentnik, Liigimetsa talu omanik. Märtsonite peres oli kolm poega, Johannes oli vanim. 7-aastaselt viidi Johannes Viljandisse saksakeelsesse poeglaste algkooli Friedrich Kuhlbarsi õpilaseks. Seejärel õppis Johannes Tartu linnakoolis ja kreiskoolis. Ta töötas apteekri õpilasena erinevates apteekides Peterburis, Tartus ja Kambjas. 1891. aastal  asus Johannes Märtson Tartu Ülikooli farmaatsiat õppima ja omandas apteekri kutse. Ülikooli lõpetamise järel rentis Märtson Tõrvas apteegi, kus töötas aastatel 1893-1898, lisaks oli ta seal kohaliku tuletõrje seltsi esimeheks. 1903. aastal avas ta apteegi Valgas Pihkva tänav 18 hoones. Apteekri töö kõrvalt sekkus ta aktiivselt ka kohalikku poliitilisse ja ühiskondlikku ellu. Juba 1902. aastal sai temast Valga ja ühtlasi kogu Eesti esimene eestlasest linnapea!  

Märtsonile pühendatud kultuurisündmusel lavastame tema linnapeaks saamise loo 22. aprillil kell 17 Valga raekoja ees.

Ürituse peaorganiseerijaks on segakoor „Rõõm“ koos Valga Muuseumiga.

KAVA:

1. Esineb José Antonio Page Ramirez

2. Segakoor Rõõm juhendaja- kontsertmeister Lenel Rand

3. Valga Vallavolikogu esimees Lauri Drubinš

4. Valga vallavanem Monika Rogenbaum

5. Näitemäng „Kuidas sai Johannes Märtsonist Valga linnapea“

6. Ekskursioon raekojas, Kalev Härk

https://www.youtube.com/watch?v=bKf0cWPXEWM

Üritusest osavõtt on tasuta. Kõik on oodatud!

Sügisel osalesid Valga muuseumi huviringi noored akende inventeerimise talgutel: „Mida aken peegeldab?“ Tänaseks on kogutud materjal kenasti linnakaardile kantud ning kõigil on võimalik sellega tutvuda. Pärandivaderite algatuse eestvedajaks on Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskus. Eesmärgiks oli arendada noortes ajaloo ja kultuuri valdkonna teadmisi, kus uurimuse sooritamisel arendati digipädevust läbi aktiivõppemeetodite. Valga noored pälvisid projekti eestvedajatelt tunnustuse koos tänukirjaga ning laste tehtud fotod on nüüd muuseumi varahoidlas tulevastele põlvedele säilitamiseks. Aitäh Laura Kasesalu, Markus Rebane, Sven Saarmann, Liis Põder, Kert Metsar, Mark Marcus Tikk, Liis Marii Sagar ja Marlett Liblik!

Kes soovib samuti päranditalgutel osaleda siis infot leiad siit: http://xn--prandivaderid-bfb.ee/akende-inventeerimise.../

Link meie tööle: https://drive.google.com/file/d/1M7uSKbMWt_4_pmZAut9SGRNoKADXzsJr/view?usp=sharing

Eelmisel aastal, seoses Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevaga ja rändnäitusega "Tähelepanu! 1991! Start!" kogus Valga Muuseum Valgamaa inimeste mälestusi taasiseseisvunud vabariigi algusaegadest.

Valga Gümnaasiumi õpilaste kogutud mälestustega saate tutvuda SIIN.

Valgas avatakse Eesti Loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös valminud välirändnäitus „Supervõimekas nahkhiir“, mis tutvustab nahkhiiri nende erakordsete ja silmapaistvate võimete kaudu. 

Väikesed ja võimekad nahkhiired on imetabased kohanejad, kes võivad paastuda kuude kaupa, kottpimedas vigurlennul navigeerida või kuulmise abil jahti pidada. Praegu ongi käes aeg, mil nahkhiired on koobastesse põõnama suundunud, et seal ilma söögita ja jaheda temperatuuri käes talv üle elada. Näitus „Supervõimekas nahkhiir“ jääb Valga muuseumi õuel ööpäevringselt avatuks, et Valga linna elanike ja külaliste ette tuua nahkhiirte kümme kõige erilisemat kohastumust. Näitusel saab teada ka seda, miks on nahkhiired superabilised aias ja põllul ning kuidas nad osavate hiilijatena meile ootamatult tuppa või keldrisse „tekivad“.

Suveni on nahkhiirtega lähemalt tuttavaks saamiseks Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas avatud ka näitus „Hirmus armas nahkhiir“, mis pälvis möödunud Eesti Muuseumide aastaauhindade jagamisel 2020. aasta parima ajutise näituse tiitli. „Supervõimekas nahkhiir" on näituse „Hirmus armas nahkhiir” lendnäitus. Näitusel tutvustatakse supervõimed eesti, inglise ja vene keeles. Näituste valmimist toetas Euroopa Liidu LIFE'i programm läbi projekti „Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis“.

Kui hästi tunned kadrisid ja kadripäevakombeid?

Osale VIKTORIINIL ja võida auhind.

Vastuseid ootame 21. novembrini ja võitja kuulutame välja 22. novembril muuseumi Facebooki lehel. Auhinna saab kätte 24. novembril muuseumis KADRIPEOL.