Märtsiküüditamine
Valgamaalt küüditati ligi 1413 inimest, s.h. valdadest 1240, linnadest 173. Nimekirjadesse kantuist pääses iga viies inimene, kokku 325. Enam küüditati Karula - 143 ja Sangaste vallast - 142, Helmest 129 ja Kuigatsist 115, Aakrest 105 inimest. Mujalt maakonnast küüditati alla saja inimese. Valgamaalased sattusid nelja ešeloni. Elva jaamast viidi mõnedel andmetel 215 inimest Otepää, Pühajärve ja Aakre valdadest Omski oblasti Kormilovski, Uljanovski, Katšinski rajooni, üksikud Išimski, Tarski, Tšerlakski, Ust - Išimski rajoonidesse. Mõned -Norilskisse ja Komi ANSV Inta linna. Keeni jaamast viidi 341 inimest Põdrala, Helme, Hummuli ja Vaoküla valdadest, 420 inimest Kuigatsi, Sangaste ja Tõlliste valdadest ning 391 inimest Kaagjärve, Karula ja Taheva valdadest. Nad sattusid põhiliselt Novosibirski oblastisse Tšistoozjornõi ja Ordõnski rajoonidesse.
Puka ešeloni sattus üksikuid valgamaalasi, kes viidi Novosibirski oblasti Kargatski ja Tšanovski rajoonidesse.
Puka, Valga ja Võru ešeloniga sattusid valgamaalased Irkutski oblasti Ehirid-Bulagatski rajooni, Irkutski, Mamsko-Tðuiski, Tatarski, Ust-Ordõnski, Ussolski ja Ussolje-Sibirski rajoonidesse, ka Irkutski, Angarski, Kirenski ja Tuluni linna. Üksikud viidi Krasnojarski krai Idrinski ja Severo-Jenisseiski rajoonidesse, Karaganda oblasti Sarani linna, Komi ANSV Vorkuta linna ja Tomski oblasti Tšainski rajooni. Kõige kaugem asupaik oli Jakuudi ANSV Kobjai rajoon. Vanim küüditatu kogu Valgamaal oli 88-aastane Elsa Kurvits. Küüditatuist suri mõnedel andmetel asumisaja jooksul ligikaudu 178 inimest ehk 12,6 % üldarvust.
Juuniküüditamine
Valgamaal algasid küüditamise eeltööd 12.-13. juuni ööl. Perekonnad võisid kaasa võtta 100 kg ulatuses isiklikke asju ja toitu 30 päevaks. Perekonnapead eraldati peredest nende ülekuulamise ettekäändel ja viidi Valga vanglasse. Ešelon lahkus 16. juunil kell 13.45. Valgamaalt küüditati mõnedel andmetel 286 inimest. Perekondadest eraldati 121 perekonnapead, kes saadeti põhiliselt Sverdlovski oblasti Sosva ja Severouralski ning Mordva ANSV Saranski sunnitöölaagreisse. Laagreis mõisteti NKVD erinõupidamisega neist senistel andmetel 59 inimest surma. Perekonnad viidi põhiliselt Tomski oblasti Tšainski, Krivošeino ja muudesse rajoonidesse. Lapsed küüditati teistkordselt.
Mälestused: "Meid viidi kõige kaugemale külasse (Tomski oblastis). Ilmselt olime meie määratud kiiremale väljasuremisele kui kõige suuremad kurjategijad. Suvel kuivanud jõgi (ainuke tee vabadusse), ümberringi taiga ja sood. Püssimeest polnud tarvis. Suvel paksult sääseparved, siis nagu liivaterad väikesed mürgised moskiitod ning lõpuks 40 kraadine pakane lumega kuni rinnuni.
Meie külas oli tohutu suremus. Ühiselamus (viljakuivatis) tabas nälja ja mustuse tagajärjel verine kõhutõbi peaaegu kõiki ning viis pooled hauda. Pr. Kalviste läks sellessamas viljakuivatis hulluks ja suri. Varsti suri tema poeg, kellel oli suur pea ja kõht aga jalad-käed imepeenikesed ja nahk rippus kontidel. Samal päeval suri ka 10-aastane tütar – ühesõnaga terve pere. Minu ema suri pool aastat hiljem". (Aino M.)
