VIII Eesti-Läti ajalookonverents „Kultuurilooline Liivimaa“
Konverentsi tagapõhjast
Valga/Valka on suurema osa viimase 800 aasta jooksul ja veel enamgi olnud Liivimaa kubermangu tsentrumis. Juba keskajal, kui Valgal puudusid veel linnaõigused, toimusid siin maa- ja linnapäevad, kus kohalikud maahärrad (foogtid, piiskopid jne) oma tähtsaid vaidlusküsimusi arutasid. Alates Rootsi ajast Liivi sõja järel 16. saj teisel poolel moodustati juba ametlikult Liivimaa kubermang, kuhu ühendati Lõuna- ja Kesk-Eesti ning Põhja-Läti. Liivimaa kubermangu lõunaosas jätkusid pärast Liivi sõda veel Poola ja Rootsi omavahelised sõjad. Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad jäidki mõneks ajaks Poola võimu alla. Nii saigi Valga linn omale linnaõigused Poola kuningalt Stefan Batorylt. Seega tähistas Valga/Valka linn sel aastal 440 aastat linnaõiguste saamisest. Ka seda sündmust peame selleaastasel konverentsil meeles. Kuna Valga on niivõrd seotud Liivimaaga, siis pühendamegi selleaastase konverentsi Valga linna seostele Liivimaaga. Kuna Liivimaa mõiste on tuletatud Eesti ja Läti aladel elanud liivlaste rahvuse järgi, siis räägime konverentsil ka liivlastest, sh liivi keele ja kultuuri mõjudest Eestis ja Lätis. Samas Valga/Valka piirkonnas ajalooliselt liivlased otseselt ei elanud.
2024. aasta teaduskonverentsil püstitati ka senine osavõtjakonna rekord. Registreeritud osalejate arvuks oli 164.