IX Eesti-Läti ajalookonverents "500 aastat omakeelset trükisõna Eestis ja Lätis"
Konverentsi tagapõhjast
Teave omakeelse raamatu trükis avaldamisest pärineb Saksamaalt, kui 1958. aastal leiti dokumendid, mille alusel 1525. aasta novembris konfiskeeris Lübecki linnavalitsus terve vaaditäie luterlikke eesti, läti ja liivikeelseid raamatuid, mis olid tõenäoliselt trükitud Wittenbergis ning parajasti teel Riiga, et neid kasutada Liivimaal kohalike rahvaste keelsete luteriusu jumalateenistuste pidamiseks. Kuigi ükski selle ebatavalise raamatuveose eksemplar ei ole tänaseni säilinud, on sündmus sedavõrd piisavalt jäädvustatud, et seda võib pidada nii Eesti kui ka Läti oma rahva keelse kirjasõna alguseks.
Kuna nii Eesti kui ka Läti tähistasid 2025. aastal omakeelse raamatu 500. aastapäeva, siis oli ka Valgas toimuva IX Eesti-Läti ajalookonverentsi teemaks „500 aastat omakeelset trükisõna“.
Eestis tähistati esimest Eesti Raamatu Aastat 1935. aastal tol ajal esimeseks eestikeelseks raamatuks arvatud Wanradti ja Koelli katekismuse ilmumise 400. aastapäevana. Järgmist ehk eestikeelse raamatu 450. sünnipäeva tähistati teise Eesti Raamatu Aastaga juba 1975–1976. Kolmandat Eesti Raamatu Aastat tähistati eriti suurejooneliselt sajandivahetusel terve aasta jooksul jüripäevast 2000 kuni jüripäevani 2001 mitte ainult Eestis vaid ka välismaal.
Tänavuse Eesti Raamatu Aasta eripäraks oli ajakohase piltvaiba tikkimine. Just Eesti-Läti ajalookonverentsi ajal 12. novembril pandi veel mitte päris valmis piltvaip välja ka Valga Kultuurikeskuses, kus konverents toimus. Järgmisel neljal päeval oli piltvaip aga Valga Muuseumis, kus jätkus Eesti Raamatu Aastale pühendatud piltvaiba tikkimine.
Vaata konverentsi materjale allpool