Menüü
Vali aasta ja kuu
Teisipäev
02
märts kuni 30.05
Kell 11:00

Linnalooduse näitus „Ma pole külaline, ma elan siin“
 

Tartu loodusmaja mänguline näitus kutsub märkama elusolendeid, keda me alati tähele ei pane, ning hoolima linnas elavatest taimedest ja loomadest. Väljapanek tutvustab inimese looduslikke naabreid linnas ning pakub mõtlemisainet elukeskkonna ja kodu väärtustest. Millise elukeskkonna me oleme loonud nii endale kui ka taimedele ja loomadele?

Näitus on valminud loodus- ja loomeinimeste koostöös. Hea elukeskkonna toimimise jaoks on vaja arvestada üksteise vajadustega. “Meil on vaja mõista looduse väärtust linnakeskkonnas. Kui linnas on loodust, siis on ka inimesel seal mõnusam elada, sest inimene on osa loodusest – isegi siis, kui me seda unustama kipume,” ütleb näituse koordinaator Annelie Ehlvest.

Näitus tutvustab erinevaid linnaloodusega seotud teemasid: linnade kujunemine, arenemine ja keskkonnaprobleemid; linn kui tehiskooslus; loomade ja taimede elutingimused linnas; erinevad elupaigad: aiad, pargid, kalmistud, alleed, looduslikud ja ehisveekogud; looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse ehk hemeroobsus. Saab tutvuda linnaelanike registriga ning mängida erinevaid mänge.

Näitust saab vaadata põgusalt, kuid võimalik on ka põhjalikum süvenemine koos töölehtede täitmise, ülesannete tegemise ja mängude mängimisega. Märka loodust ja hooli temast!

 

Näituse valmimisele on nõu ja jõuga kaasa aidanud Rein Kuresoo, Epp Margna, Veljo Runnel, Liina Margna, Toomas Kalve, Eleonora Kampe, Peeter Laurits, Leelo Laurits, Paavo Pedmanson, Kati Naarits, Liina Tuulik, Arne Ader, Lea Tuvikene, Urmas Tartes, Aivo Tamm, Sulev Kuuse, Arvi Tragel, Vello Liiv, Vallo Kalamees, Merike Linnamägi, Liis Sipsaka, Val Rajasaar, Mart Jüssi, Mari Jüssi, Janika Ruusmaa, Kersti Sõgel, Tiina Viiol, Kalju Eit, Eva-Liisa Orula, Anneli Ehlvest, Helle Kont, Sirje Janikson, Ene Örd, Jaanus Elts jt.

Teisipäev
02
märts kuni 30.05
Kell 11:00

Linnalooduse näitus „Ma pole külaline, ma elan siin“
 

Tartu loodusmaja mänguline näitus kutsub märkama elusolendeid, keda me alati tähele ei pane, ning hoolima linnas elavatest taimedest ja loomadest. Väljapanek tutvustab inimese looduslikke naabreid linnas ning pakub mõtlemisainet elukeskkonna ja kodu väärtustest. Millise elukeskkonna me oleme loonud nii endale kui ka taimedele ja loomadele?

Näitus on valminud loodus- ja loomeinimeste koostöös. Hea elukeskkonna toimimise jaoks on vaja arvestada üksteise vajadustega. “Meil on vaja mõista looduse väärtust linnakeskkonnas. Kui linnas on loodust, siis on ka inimesel seal mõnusam elada, sest inimene on osa loodusest – isegi siis, kui me seda unustama kipume,” ütleb näituse koordinaator Annelie Ehlvest.

Näitus tutvustab erinevaid linnaloodusega seotud teemasid: linnade kujunemine, arenemine ja keskkonnaprobleemid; linn kui tehiskooslus; loomade ja taimede elutingimused linnas; erinevad elupaigad: aiad, pargid, kalmistud, alleed, looduslikud ja ehisveekogud; looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse ehk hemeroobsus. Saab tutvuda linnaelanike registriga ning mängida erinevaid mänge.

Näitust saab vaadata põgusalt, kuid võimalik on ka põhjalikum süvenemine koos töölehtede täitmise, ülesannete tegemise ja mängude mängimisega. Märka loodust ja hooli temast!

 

Näituse valmimisele on nõu ja jõuga kaasa aidanud Rein Kuresoo, Epp Margna, Veljo Runnel, Liina Margna, Toomas Kalve, Eleonora Kampe, Peeter Laurits, Leelo Laurits, Paavo Pedmanson, Kati Naarits, Liina Tuulik, Arne Ader, Lea Tuvikene, Urmas Tartes, Aivo Tamm, Sulev Kuuse, Arvi Tragel, Vello Liiv, Vallo Kalamees, Merike Linnamägi, Liis Sipsaka, Val Rajasaar, Mart Jüssi, Mari Jüssi, Janika Ruusmaa, Kersti Sõgel, Tiina Viiol, Kalju Eit, Eva-Liisa Orula, Anneli Ehlvest, Helle Kont, Sirje Janikson, Ene Örd, Jaanus Elts jt.

Teisipäev
04
mai kuni 30.05
Kell 16:00

Näitus "Valga linn vanadel kaartidel"

Valga linna ajaloolised kaardid jutustavad loo Valga kujunemisest piiri- ja raudteelinnaks alates varasest keskajast kuni tänapäevani. Kaartide juures on iga ajastu kohta ülevaatlik selgitus toimunud muutustest, huvitavamad tähelepanekud ja iseloomustavad pildid. Näitusega koos avaneb ka Valga linna veebikroonika valgalinn.ee kaardirakendus.

 

Kolmapäev
12
mai
Kell 16:00

Ettekanne „Oi külad, oi kõrtsid… Eesti kõrtsikultuuri ajaloost“

Esimesi kõrtse Eesti maapiirkondades mainitakse juba 15. sajandil. Kõrtside areng ja arvukus on tihedalt seotud mõisate viinapõletamise ajalooga ning enamus neist püstitati piirituseajamise kuldajal 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. 150 aastat tagasi oli Eestis kokku üle 2600 kõrtsi, mis kerkisid kõikjale, kus liikus inimesi: nendega olid palistatud suuremad maanteed, neid ehitati sadamatesse, kirikute ümbrusesse, sildade ja parvekohtade juurde ning isegi taliteede äärde. Kõrtsid ei olnud omal ajal üksnes söögi- ja joogikohad ega öömajad, vaid nende ühiskondlik roll oli märksa suurem.

Loeng „Oi külad oi kõrtsid… Eesti kõrtsikultuuri ajaloost“ tutvustabki kunagiste kõrtside kohta ja nendega seotud protsesse Eesti ühiskonnas ligemalt.

Loeng on esimene suvise pärimuspeo "Karskusseltsi perelõbu" juurde kuuluvast loengusarjast.

Lektor: Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving. Osalemine TASUTA.

Laupäev
15
mai
Kell 12:00

Ettekanne „Salapiiritusevedu Läänemerel enne Teist maailmasõda. Piiritusekuningaist, emalaevadest ja keeluseadusest“

Ettekanne on osa suvise pärimuspeo "Karskusseltsi perelõbu" juurde kuuluvast loengusarjast.

Salapiiritusevedu kasvas välja rannarahva sõbrakaubandusest muutudes organiseeritud kuritegevuseks. Piiritusekonterbandiga kaasnes laiaulatuslik korruptsioon.

Lektor Risto Pullat (kriminoloog ja õigusteadlane).
Osalemine TASUTA.

 

Foto: Salapiirituse vedaja Betty, MM F 1656/42, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2789550