Uudised

Juuli alguses külastasid Valga Muuseumi huviringi noored Saaremaad ja Abruka saart, et saada juurde teadmisi viikingite laevamatuste kohta. Massmatuste laevaleiud Saaremaalt Salme alevikust on vanimad Eestis ja ühtlasi kogu maailmas. Käesolev aasta on Saaremaal nimetatud Viikingiaastaks, avatud on viikingnäitus ning toimuvad põnevad töötoad ja meresõidud.

        

Kuressaare linnuse näitusel „Viikingid enne viikingeid".

Asva linnusasula vanimad asustusjäljed pärinevad II aastatuhandest e.m.a. Koolitaja Mare Kallase sõnul olid leidude hulgas olid ülekaalus savinõukillud, mis annab tunnistust väga erinevate nõude kasutusest tollases majapidamises. Muuseumi noortele õpetati Asval vahvaid viikingimänge, tutvustati leide ja räägiti esemete otstarbest viikingite elus. Tolleaegne asula hävis tulekahjus, mille puhkemist on seostatud Kaali meteoriidi langemisega.

Kaali kraater Saaremaal.

        

    

Külas Asva Viikingikülas.

 

Abruka saarele sõitsid noored viikingite kombel puust paadiga. Kaljas Hoppet on ligi sada aastat vana purjekas. Uhke kuunar ehitati algselt kaubalaevaks Läänemaal Spithami külas aastatel 1925–1926, rannarootslastest laevaehitajad panid talle nimeks Hoppet, mis tähendab rootsi keeles „lootus“.

 

Kapten Pekka Rooväljaga vestles Raven Leppik (13 a) Valga Muuseumi huviringist:

 

Kui kaua te olete kapten olnud?

Oot’, ma mõtlen. Siin laevas olen neli aastat olnud. Enne seda olin kolm aastat ühel teisel puulaeval kapten, nii et siis kokku seitse aastat. Aga merel olen olnud juba sinu vanusest peale, olin noorte meremeeste klubi liige, käisime laevadega sõitmas.

 

Mis sulle Hoppeti juures kõige rohkem meeldib?

Ohoo, ma ei tea (naerab). Armusin ära, võin öelda, et kõik meeldib mulle selle ajaloolise laeva juures. Kuid tööd on siin ka palju.

 

Mitme liikmeline on Hoppeti meeskond?

Oleneb sõidust, kahekesi saame ka mõned sõidud tehtud, aga tavaliselt neli või viis. Kaugemate sõitude puhul peab meeskonnaliikmeid vähemalt kümme olema.

 

Kui tihti keegi teine tüürib Teie eest?

Üldiselt harva, mõned korrad aastas, kui on pikemad ja keerulisemad sõidud.

 

Kui raske tüürimine teie jaoks on?

See on selline asi, et seda vist õpid kogu aeg. Eriti veel iga laeva tüübi kohta. Tänase ilmaga muidugi raske ei ole, kuid teisest küljest peab kapten arvestama kõikide reisijate ohutusega. Näiteks suure lainetuse korral võib keegi libastuda ja oht on üle parda kukkuda. Kapten peab kõike ennetama ja jälgima.

Sadamas liiklemine Hoppetiga keerulisem, sest tal ei ole tänapäeva tehnoloogilisi lahendusi.

 

Hoppeti sõiduga pakutakse reisijatele ka maitseelamusi, kus te selle jaoks toidu saate?

Väga hea küsimus. Abruka saare pealt saame toidu – liha ja köögiviljad. Lisaks Saaremaalt. Siin on palju kohalikke väiketegijaid, kes meid varustavad. Võimalikult palju püüame kasutada kohalikku toorainet.

(Kommentaariks: ka täna pakutud maitsev ahjuforell oli püütud alles paar tundi tagasi siitsamast lähedalt.)

 

Kui kõrge on Hoppeti mast ja kui suur osa laevast on vee all?

Masti kõrgus on 24 meetrit ja vee alla jääb umbes 2 meetrit.

 

Mis on kõige sügavam koht, kus te olete selle laevaga sõitnud?

Kõige sügavam koht merel, kus me oleme Hoppetiga sõitnud, on 2,7 km.. Me käisime selle koha peal ujumas. Madalam koht on siin Kuressaares, põhja ja laeva vahele jääb vahepeal ainult 20 cm vett.

 

Milline on Teie kaugeim sõit Hoppetiga?

Me oleme käinud Kanaari saartel, Vahemerel, Itaalias, Horvaatias, Hispaanias jne.

 

Mis Hoppeti tipp-kiirus?

10 sõlme ehk 18 km tunnis. Purjega saab kiiremini, mootoriga seda kiirust ei saagi.

 

Kas te vabatahtlikke ka laevale tööle võtate?

Jah ikka võtame, meil on keskmiselt kolm vabatahtlikku püsivalt.

 

Intervjueerija Raven Leppik kaljas Hoppeti pardal.