Ado Köögardal oli Valga Peetri koguduse abiõpetaja aastatel 1916-1918, kusjuures ta tegi ülestähendusi oma päevaraamatusse nähtust ja kogetust.

Köögardal sündis Viljandimaal 9. jaanuaril 1891 (ukj), sai alghariduse kohalikus vallakoolis ning õppis edasi Viljandi linnakoolis ja Tartus Treffneri eragümnaasiumis. Ta astus Tartu Ülikooli 1910. aastal ja lõpetas selle teoloogia teaduskonna 1916. aastal ning sama aasta augustikuul algas ta prooviaasta Valga Eesti Peetri koguduse juures. Aasta hiljem ordineeriti ta Valga Peeteri koguduse pastori Richard Wühneri juures abiõpetajaks. Valgas elatud kahe aasta jooksul töötas ta ka mitmes koolis õpetajana. Peale Valgat siirdus Köögerdal septembris 1918 tööle Oudovase Venemaal ning seejärel Kanepisse. Alates 1921. aastast kuni surmani 1957 oli Ado Köögerdal kirikuõpetaja Keilas. 

Maanutusõhtu sissejuhatuseks andis Valga Muuseumi projektijuht Rainer Kuutma ülevaate sündmustest Valgas, Eestis ja laiemalt Venemaal ning Euroopas nende kahe aasta jooksul, mil Köögardal oli valgalane. Seejärel sai sõna Ulla Kadakas andes ülevaate oma vanavanaisa päevaraamatu märkmete jõudmisest tänasesse päeva. Kadaas luges ette ka Köögardali ülestähendusi tema esmasest Valgakülastusest seoses Säde seltsi hoone valmimisega 1911, kus praegu asubki Valga Muuseum. Aga ka Valka elama saabumisest, kohtumistest väljapaistvate tolleaegse Valga elanikega (Marta Pärna, Hans Einer jt). Sõjasündmuste saabumisest Valka, kui Saksa dirižaabel käis Valga raudteejaama pommitamas. Venemaa veebruarirevolusiooni vastukajadest Valgas japaljudest teistest tölleaegsetest sündmustest.

Kõigest siiski rääkida ainult pooleteist tunni jooksul ei olnud võimalik. Aga vähemalt on teada, kust võib saada tolle ajastu elu-olu ja tavainimeste arvamuste kohta tänuväärset teavet. Kuna enamuse oma eluajast veetis Köögardal Keilas, siis sealkandis viiakse korrapäraslt läbi üritust "Köögardali lugemised". Keilas asuv Harjumaa Muuseum on asunud Köögerdali materjalide alusel ette valmistama Facebooki lehte "Köögardali päevaraamat".