Retke alustamisel muuseumi juurest jutustas Punder oma esimestest kokkupuutumistest Valgaga aastate tagant ja seostest praegu. Oli ju Säde selts ja selle hoone, kus Valga Muuseum praegu asub, loodudki eestluse hoidja ja toetajana selles linnas. Lühidalt rääkis ta ka oma muusikuteest ning lugupidamisest klaveri kui kõige väljapaistvama muusikalise instrumendi vastu. ning muusika mõjust inimestele. 

Edasi viis meie tee plokkflöödi helide saatel Valga Kultuurikeskuse juude, kus Neeme juhtustas oma esimestest esinemistest selles hoones koos ansambliga "Hortus Musicus" ning teiste gruppidega. Ta rõhutas kultuurikeskuse olulist ka muuseumi jaoks, sest just seal toimuvad Valga Muuseumi aasta peaüritused, Eesti-Läti ajalookonverentsid. Nendest järgmine toimub juba kuu aja pärast 5. novembril ning see on järjekorras juba 10. konverents. 

Jätkates mööde Kesktänava haljasala, mis Punderi arvates on üks kauneimaid ja märkimisväärsemaid kohti Valga kesklinnas, avaldas ta mõtteid kuidas võiks seda paika edasi arendada. Näiteks võiks seda kõnniteed ääristada värkimisväärsete valgalaste monumendid. 

Muusikakooli olulisust rõhutas Neeme Punder järgmises sihtpunktis. Seda just noorte esteetilise kasvatuse ja muusikalise tunnetuse arendamiseks. Viidati ka mitmetele siit välja kasvanud muusikutele nagu Heljo Sepp, Peeter Lilje ja teised. Ka Valga Muusikakooli hoone on üks Valga vanematest säilinud ehitistest. Neeme viitas ka sellele, et kõik selles majas esinenud muusikud mäletavad koopaks nimetatud ruumi, kus peale esinemist hinge tõmmati. Punder esitas muusikakooli saalis muusika tunnetamise jaoks olulise flöödi pala. 

Retk lõpetati Valga Jaani kirikus, kus olulisemaks väärtuseks on Ladegasti orel, mille eest oleme tänu võlgu eeskätt Janis Cimzele, kelle sidemete läbi õnnestus selline väärtus meie linna saada. Valga Jaani kiriku orel on 200 Euroopa väljapaistvaima oreli hugas. Ka kirikus esitas Peeme Punder flöödiviise. 

2026. aasta viimane Minu Valga sarja retk toimub 10. oktoobril ja selle viib läbi poliitik Ester Karuse.